GAG-i algklassid kolitakse Kalamajja

(Foto: powerhouse)
9.06.2016 13:37
Rubriik: Eesti

Tallinna linn korraldab järgneva aasta jooksul ümber tänase koolivõrgu eesmärgiga luua kesklinna piirkonda täiendavalt 300 vanemate ootustele vastavat põhikoolikohta.

“Täpsemalt liidame Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium Linnamäe vene lütseumiga, mis saab uue hoone,” selgitas linna haridusameti juhataja Andres Pajula.

“Vana-Kalamaja kooli hoone renoveerime Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklasside hooneks. Loome kesklinna ligi 600 kvaliteetset põhikoolikohta, millega tekib Kalamaja piirkonda 300 täiendavat koolikohta," lisas Pajula.

Tallinna Merekalda Kooli ühendatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumiga, mille tulemusena vabaneb Merekalda kooli hoone. Sellest saab uus munitsipaalgümnaasium, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum.

Ümberkorraldused lähevad maksma suurusjärgus 10 miljonit eurot.

“Oleme valmis Vana-Kalamaja 9 õppehoone liitma oma kooliga ning sellest saab GAG-i algõpetuse õppehoone,” kinnitas GAGi direktor Hendrik Agur.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus