Lääne-Virumaal ja Põlvas kogunevad loomatauditõrje komisjonid
Maavanema Ulla Preedeni juures kogunes täna Põlvamaa loomatauditõrje komisjon, et arutleda sigade Aafrika katku olukorra ning teavitustöö olulisuse üle pärast seda, kui 24. juulil Aarna külas leitud metsseakorjuselt võetud proovide alusel kinnitati esimene katkujuhtum maakonnas.
Põlvamaa veterinaarkeskuse juhataja Seido Suija andis ülevaate seoses 22. juulil rakendatud esimeste kitsendustega, kui maakonna piiri lähedalt Tagakülast Võrumaalt leiti korjus, kellel tuvastati sigade Aafrika katk.
Pärast seda laienes Võrumaa taudistunud ala Põlvamaa Kanepi ja Laheda valla seitsmele seafarmile. 24. juulil Põlva vallast Aarna külast metsseakorjuselt võetud proovide alusel kinnitati ka esimene sigade Aafrika katku juhtum Põlvamaal. Taudistunud ala sisse jäi neli Põlva vallas asuvat seafarmi. Kitsendustega sigalad on võetud rangema veterinaarjärelevalve alla, enne sigade tapamajja viimist võetakse vereproovid ning kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist.
Põlvamaa asub nüüd II kitsendusega tsoonis, mis tähendab, et metssigadelt on leitud seakatku. Kitsendustega tsoone on kolm: I tsoon on puhverala, II tsoonis on seakatku diagnoositud metssigadel ning III tsoonis on seakatku diagnoositud ka kodusigadel.
Komisjon leidis ühiselt, et maakonnas on vajalik teha rohkem teavitustööd. "Praeguses olukorras, kus taud levib metsast kodumajapidamistesse ehk kodusigadele, on inimtegevusel kõige suurem oht," märkis Suija. Kuigi sigade Aafrika katk on loomataud, mis ohustab vaid kodu- ja metssigu, võivad kõik inimesed sattuda viiruse edasikandjaks. Pärast looduses ja metsas viibimist tuleks puhastada oma riided ja jalanõud. Surnud metssea leidmisel tuleb teavitada kohalikku veterinaarkeskust ja vältida kontakti võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt. eritised).
Põlvamaa loomatauditõrje komisjoni kuuluvad lisaks maavanemale ja Põlvamaa veterinaarkeskuse juhatajale ka volitatud veterinaararstid, omavalitsuste, politsei, päästeameti, keskkonnaameti, kaitseliidu ja jahimeeste esindajad.
Inimtegevusel on suurim oht seakatku levikule
Seoses sigade Aafrika katku esimese leiuga Lääne-Virumaal, Rakke vallas kutsub ka Lääne-Viru maavanem Marko Torm neljapäeval kell 10.00 kokku maakonna loomatauditõrje komisjoni, kus tehakse olukorrast ülevaade ja arutatakse edasist tegevuskava.
Maavanem Marko Torm toonitas, et oluline on antud juhul tagada osapoolte tõrgeteta infovahetus. "Antud juhul on selle komisjoni peamiseks ülesandeks taudi tuvastamise korral käitumise kokkuleppimine ja vastav toimimine. Esimene juhtum on juba neutraliseeritud, aga valmis peame olema ka edasisteks tegevusteks," lausus ta.
Veterinaar- ja toiduamet kinnitas teisipäeval sigade Aafrika katku diagnoosi ühes Lääne-Virumaal Rakke vallas asuvas kahe seaga majapidamises.
Maavanema korraldusega kehtestati Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Kamariku külas avastatud loomapidamishoones karantiin ning kehtestati kitsendused ohustatud tsoonis 3 km raadiuses ümber taudikolde ja järelevalvetsoonis 10 km raadiuses ümber taudikolde. Vastavad kitsendused koos kaardiga on leitavad Lääne-Viru maavalitsuse kodulehelt.
Lääne-Virumaa loomatauditõrje komisjoni kuuluvad lisaks maavanemale, maasekretärile ja Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhatajale ka volitatud veterinaararstid, omavalitsuse, politsei, päästeameti, keskkonnaameti, kaitseliidu ja jahimeeste esindajad. Komisjoni tööd juhib Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Jüri Gustavson.
Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati juuli keskpaigas Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Praeguseks on sigade Aafrika katku leitud kokku kaheksas farmis ja majapidamises Viljandi-, Valga-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Ohustatud ning järelevalvetsoon Lääne-Virumaal.
Toimetaja: Liis Velsker