EL-i eesistumine võib Eesti jaoks alata varem

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
24.06.2016 9:38
Rubriik: Eesti

Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest, ütles riigikogu EL-i asjade komisjoni juht Kalle Palling.

Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.

Eesti EL-i eesistumise ettevalmistuste juht Piret Lilleväli ütles, et Ühendkuningriigi eesistumine on plaanikohaselt 2017. aasta teisel poolaastal, vahetult enne Eesti eesistumist.

"Ühendkuningriik, Eesti ja Bulgaaria kuuluvad ka eesistumise ühtsesse TRIO meeskonda ning oleme juba 2014. aasta sügisest TRIOna ka koostööd teinud. Kesksed koordinatsiooniüksused on kohtunud kolmel korral ja kokkuleppe kohaselt peaks järgmise nõupidamise korraldamine olema taaskord Londoni käes," kirjutas Lilleväli.

Referendumi tulemuste elluviimiseks vajab Ühendkuningriik tõenäoliselt täiendavalt aega otsustamiseks ja võimaliku lahkumise protsessi käivitamiseks. "Me ootame võimalikult kiiret otsust suhete kohta, sealhulgas vajame vastust küsimusele Ühendkuningriigi eesistumisest 2017. teisel poolaastal."

"Kui kujunenud erakorralises olukorras osutub vajalikuks eesistumise järjekorra või korralduse muutmine, siis oleme ühistes huvides valmis seda kaaluma. Eesti on efektiivne ja konstruktiivne liikmesriik ning anname endast igal juhul parima iga valiku puhul. See aga tähendab meie plaanide muutmist ja uut lähenemist," lisas Lilleväli.

Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist ligi 48 protsenti britte ja liidust lahkumist ligi 52 protsenti. Valimisaktiivsus ületas 70 protsenti.

Palling: referendub annab ainest analüüsiks

EL-i asjade komisjoni juht Kalle Palling avaldas kurbust, et Ühendkuningriik soovib rahvahääletuse tulemusel Euroopa Liidust lahkuda, kuid austab briti rahva otsust.

„Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,“ ütles Palling. „On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.“

Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.

„Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,“ ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.

Jäärats: see on valus löök

Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats ütles samuti, et ta on pettunud brittide otsuses EL-ist lahkuda.

"See on väga valus löök. Edasi peaks ära ootama Briti valitsuse hinnangud. Spekulatsioone on väga palju, tuleb ära oodata avaldused. Kas avaldus EL-ist lahkuda tuleb kohe, kas britid jätkavad sama valitsusega, milliseid suhteid edaspidi soovitakse - need on kõik otsused, mis tuleb langetada," ütles ta ERR-i raadiouudistele.

Jäärats märkis, et referendumil otsest õiguslikku tähendust ei ole. "Selge on see, et alles aasta tagasi valis Ühendkuningriik parlamendi, mis on väga euroopameelne. Juba see on küsimus, kuidas parlament otsutab, ja kui ta otsustab, siis millisel moel ta otsustab. Milline on tulevik, on praegusel hetkel küll raske prognoosida."

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!