Indrek Saar: koolilõpetajale ei tohiks kodakondsuseksam keeruline olla

Kultuuriminister Indrek Saar (Foto: Postimees/Scanpix)
17.08.2016 16:55
Rubriik: Eesti

Kultuuriminister Indrek Saar leiab, et Eestis kooli lõpetanud noortele ei peaks kodakondsuseksam keeruline olema, ja ta kutsub siseministeeriumit arutama, kuidas noori hallipassiomanikke motiveerida Eesti kodakondsust taotlema.

"Viimase, 2015. aastal valminud lõimumismonitooringu järgi on olulisteks põhjusteks, miks määratlemata kodakondsusega isikud ei taotle Eesti kodakondsust - kodakondsuseksami keerukus ja võimalus reisida viisavabalt Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse. Kindlasti ei peaks olema Eestis kooli lõpetanud noortele eksam keeruline," ütles kultuuriminister Indrek Saar kolmapäeval (SDE) ERR-i uudisteportaalile.

Monitooringus nimetatakse probleemiks, et määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kelle seas on ka Eestis sündinud noori. Lisaks oskab oma hinnangul piisavalt hästi eesti keelt 23 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest;

Saar märkis, et kodakondsuspoliitika on siseministeeriumi haldussalas, kuid kultuuriministeerium vastutab lõimumise eest. "Seetõttu on meie kultuurilise mitmekesisuse osakond juba ühendust võtnud siseministeeriumiga. Teeme ettepaneku ühiselt pakkuda välja lahendus, kuidas kutsuda määratlemata kodakondsusega 15-24 aastaseid noori taotlema Eesti kodakondsust," rääkis Saar.

Kodakondsus suurendab igaühe seotust riigiga, mistõttu on Saare sõnul seega on Eesti huvides, et kõik siin alaliselt elavad inimesed, kes peavad Eestit oma kodumaaks ja soovivad olla osaks Eesti ühiskonnast, oleksid Eesti kodanikud.

Indrek Saar ütles, et eelnimetatud samal põhjusel jõustusid käesoleval aastal kodakondsusseaduse põhimõttelised muudatused, mille tulemusena lihtsustus kodakondsuse taotlemine, võimaldati teatud tingimustel alaealistel topeltkodakondsust ning tagati kõigile siin määratlemata kodakondsusega vanemate peres sündivatele lastele automaatselt Eesti kodakondsus.

Käesoleval aastal on Eesti kodanikuks saanud 743 alla 15-aastast noort.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eestis praeguse seisuga 1203 alla 24-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või -õigus. "Need noored on meie noored. Minu soov on, et need 1203 noort saaksid Eesti kodanikeks,“ tähendas kultuuriminister.

Siseminister Hanno Pevkur ütles kolmapäeval BNS-ile, et sõltumata ühest või teisest Vene poole otsusest on Eesti riik alati öelnud, et kui inimene soovib võtta Eesti kodakondsust, on selleks kõik võimalused olemas.

"Meil on kodakondsuseta inimeste arv aasta-aastalt vähenenud ja mida rohkem inimesi Eesti kodakondsuse otsustavad võtta, seda parem ma arvan eelkõige nendele inimestele endile, kes siin riigis elavad ja kes soovivad ka Eesti elus kaasa lüüa ning nautida neid hüvesid, mis kaasnevad kõigile Eesti kodanikele, näiteks seoses reisimisega," lisas Pevkur.

Toimetas
Indrek Kuus

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus