Eestis on rahvaarvu vähenemine aeglustunud
Tänavu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 313 271 inimest ehk 2666 inimese ehk 0,2 protsendi võrra vähem kui aasta varem samal ajal ning rahvaarvu vähenemisel on peamine roll negatiivsel loomulikul iibel ja välisrände mõju on oluliselt kahanenud.
Negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) vähenes elanikkond 733 ja negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) 1933 inimese võrra, teatas statistikaamet.
Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud negatiivse loomuliku iibe osatähtsus. Viimati vähenes rahvaarv negatiivse loomuliku iibe tõttu enam kui väljarände tõttu 2003. aastal.
2014. aastal sündis 13 595 ja suri 15 528 inimest. Sündide arv jäi varasema aasta tasemele. See on positiivne näitaja, kuna sünnitusealiste naiste arv kahaneb iga aastaga. Veel neli aastat varem sündis aastas 2000 last rohkem ehk 2010. aastal oli 15 825 sündi.
Surmade arv on 1990ndate keskpaigast alates vähenenud ja viimasel viiel aastal on aasta jooksul surmade arv jäänud 15 000 ja 16 000 vahele.
Eestist lahkus 2014. aastal rohkem inimesi kui siia elama saabus, sisserändajaid oli 3904 ja väljarändajaid 4637. Väljaränne on võrreldes eelneva kolme aastaga ligi 30 protsenti vähenenud, kuid sisseränne on jäänud samaks.
Et sisserändest moodustab enamuse tagasiränne, mis toimub peamiselt 1–2 aastat pärast väljarännet, siis eelneva aktiivsema väljarändeperioodi järgselt on oodatav, et kõrgem sisseränne jätkub.
Maakondadest kasvas rahvastik ainult Harju maakonnas ehk üle 3000 inimese, mille rahvaarvu suurendas peamiselt Tallinna elanike arvu kasv. Elanikkonda kaotas kõige rohkem Ida-Viru maakond ning seda nii absoluutarvudes kui ka rahvastiku osatähtsuselt.
Üle ühe protsendi kaotasid elanikkonda veel Järva ja Lääne maakond. Suhteliselt väike elanike arvu vähenemine toimus Saare ja Hiiu maakonnas – kummaski alla 50 inimese. Ülejäänud maakondades vähenes rahvaarv 0,5-0,9 protsenti.
Toimetaja: Marek Kuul