Eesti idapiir kaetakse tehnilise valvega, kuid praegu on seal probleeme isegi telefonileviga
Eesti-Vene kontrolljoone Eesti-poolse piiririba väljaehitamise lõppeesmärk on maismaapiiri 100-protsendiline katmine tehnilise valvega, mis peab tuvastama piiri läheduses toimuva tegevuse iga ilmaga ja kohe. See eeldab aga väga korralike kommunikatsioone, sest praegu on idapiiril kohati probleeme isegi telefonileviga.
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on seadnud eesmärgi, et rajataval idapiiril aitaksid edaspidi erinevad tehnilised lahendused piirivalvureid nende igapäevatöös oluliselt rohkem kui praegu, mil enamus infot saadakse patrullimiste käigus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tehnika aitaks meil tuvastada, kes on üle piiri tulnud, tehnika abil saaksime oma patrulle õigeaegselt välja saata, me saaksime saata neid just sinna kohta, kus ületus toimunud on," selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.
Jutt käib kõrgtehnoloogilistest, viimase sõna lahendustest radarite, kaamerate ja muude jälgimissüsteemide näol. Kõige selle funktsioneerimise eeldus on aga väga korralikud võrgu- ja elektrilahendused, sest preagu on idapiiril kohati probleeme isegi raadiotelefoni leviga.
Tänasel valitsuse väljasõiduistungil Piusa piirivalve kordonis osalenud siseminister Hanno Pevkur nentiski, et tegelikult on juba alustatud uute kommunikatsioonide ettevalmistamisega.
"See ei ole ainult interneti- või raadiosidelevi, tegelikult see on ka elekter, kogu piiri ulatuses tuleb siia tegelikult väga palju uusi liitumispunkte. Kommunikatsiooniprojekt on tegelikult praegu lõpujärgus. Meie eesmärk on lahendada see, et kogu piiri ulatuses oleks tagatud väga hea side nii andmete edastamiseks kui ka igapäevaseks suhtluseks piirivalvurite vahel," rääkis Pevkur.
Ühtlasti on PPA-s võetud sihiks, et tehnika aitaks piiri valvamisel niivõrd, et saaks vähendada füüsilist patrullimist.
"Sealt saame rohkem jõudu justnimelt adekvaatsele reageerimisele konkreetsele sündmustele, et tuvastada need inimesed või transpordivahendid, kes on piiri ületanud," ütles Neider-Veerme.
Samas on aga juba kuulda murenoote, kas lõpuks ei asuta taas hõrendama piirivalvurite ridasid, kui masinad enamuse tööst ära teevad.
"Ükskõik kui head sensorid me paneme, ükskõik kui palju me kaameraid piirile paneme, siis ilma nende tublide inimesteta, kes piiri valvavad, me seda tööd hästi teha ikka ei suuda ja seetõttu on jätkuvalt väga vaja ka profesionaalseid inimesi," ütles peaminister Taavi Rõivas.
Eesti-Vene kontrolljoone Eesti-poolse piiririba raadamistööd on lõppenud ning juunis valmib ka Eesti-Läti-Vene kolmikpunkt.
Toimetaja: Merili Nael