Eestis õpib ligi 400 mujalt tulnud last
Eesti koolides alustas sel sügisel õppimist ligikaudu 400 last, kelle pered on siia tulnud mujalt maailmast. Põhjuseid, miks nad jätkavad oma elu Eestis, on erinevaid. Et selliseid peresid ja lapsi jõuab Eestisse üha enam, uuris "Aktuaalse kaamera" toimetaja Epp Ehand, kuidas meie koolid nende õpetamisega hakkama saavad.
Palestiinast pärit Nagham on klassiekskursioonil Rakvere pagariäris Päts. Siin saab ise saiakesi teha. Samuti saab teada, kust eestlastele armas leib oma musta värvi saab. Mõndagi sellest jutust võib vaid paar nädalat eesti koolis käinud tüdrukule segaseks jääda. Leiva lõhn ja maitse ning klassikaaslaste kallistused kõnelevad esialgu selgemat keelt. Nagham ja tema õde ning vend õpivad Kiltsi põhikoolis. Väike Kiltsi kool Väike-Maarja külje all on üks neist, kel on mitmeaastane kogemus mujalt tulnud laste õpetamisega.
Hiljuti Palestiinast Eestisse jõudnud pere - kolm last, nende isa ja vanaema - on varjupaigataotlejad. Naghami vanem õde Batoul ja nende vend Ahmad ütlevad, et saavad pärast paari nädalat Kiltsi koolis juba üht-teist aru.
"Keel on veidi raske," tunnistab Batoul.
"Nad on väga viisakad lapsed, nad oskavad alati vastata - kuidas sul läheb? - hästi. Tervitamine, tänamine, palumine on enesestmõistetav. Õpetame läbi kehakeele, läbi piltide, läbi sõnade tulevad väljendid, mõistmine ja arusaamine. Praegu on kolmas koolinädal, me ei saagi neilt veel mitte midagi nõuda. Neil on huvi endal õppida, kaaslased aitavad väga palju. Ma arvan, et meil sellel aastal läheb hästi," ütleb Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets.
Kiltsi koolis algab neljas õppeaasta, mil klassiruumis on teiste laste hulgas ka võõra kultuuritaustaga lapsi. Direktor Merje Leemets ütleb, et uue olukorraga hakkamasaamiseks on tulnud juurde õppida, ja seda ka läbi oma vigade. Üks algusaja eksimus oli näiteks see, et püüti ukraina lapsi aidata vene keeles.
"Ma ikka naljatamisi ütlen, et õpetaja vene keele oskus paranes tunduvalt, aga poisi eesti keele oskus mitte nii palju, selles mõttes on vaja ikka keelt õpetada läbi keele enda," muheleb Leemets.
Praegu Kiltsi koolis õppivatel ukrainlastest vendadel Konstantinil ja Valentinil on 11 kuuga eesti keel juba päris hästi käpas.
"Kooli läksid nad rõõmuga. Neile meeldib õppida, neile meeldib uusi teadmisi koguda ja uut keelt õppida. Vanem poeg juba räägib ja suhtleb eesti keeles," kiidab poiste ema Irina.
Kiltsi kooli Ukraina ja Palestiina pere elavad Vao varjupaigataotlejate keskuses. Mõlemad pered ütlevad, et lapsed on leidnud sealt sõpru ja vaenulikkust ei ole nad oma päritolu tõttu pidanud tundma. Samas on sealsetel lastel oma erilised mured. Konstantini ja Valentini ema on saanud varjupaigataotlusele eitava vastuse, mille ta on kohtus vaidlustanud. Naghami, Batouli ja Ahmadi suur mure on see, et nende ema ei ole viisaprobleemide tõttu Liibanonist edasi pääsenud.
Mujalt maailmast pärit lapsi jõuab eesti koolidesse üha enam. Olgu nad siis pagulasperede lapsed või lihtsalt siia tööle tulnud perede lapsed. Nii õpetajad kui ka haridusministeerium ütlevad, et Eesti koolidel läheb üldiselt hästi. Vajalik koolitus on õpetajatele kättesaadav, õppematerjalid olemas ja kaasõpilased sõbralikud. Mõnes koolis võib uus olukord kaasa tuua esimese ehmatuse. Mõnikord on teistel lastevanematel küsimusi ja hirmusid.
"Äkki on ikka see võõras kultuur selline, mis tuleb ja ohustab seda meie oma väikest eesti kultuuri, et äkki on see teine keel midagi, mis takistab meie oma väikese keele arengut. Kuidas see toimuma hakkab, kas ei ole agressiivsust lisandumas, kas õpetajal jätkub jõudu ja jaksu õpetada teisi lapsi, kui on üks või kaks last klassis, kes vajavad erilist tähelepanu," loetleb haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar kuuldud muresid.
Käosaar ütleb, et eesti kool ja õpetajad on siiani olnud väga tublid, jõudes ja osates toetada nii eesti lapsi kui ka mujalt tulnuid, kes pärinevad sageli rasketest oludest ja janunevad õppimise ja sõpruse järele. Keelekümblusmetoodika, millest on osa saanud paljud vene lapsed, on meie kooli välja treeninud.
"Ega tegelikult teisest keelest, mitte vene keelest lapse õpetamine ei ole kuidagi teistmoodi, ikka needsamad metoodilised võtted. See on see, millel meie enesekindlus ka tugines. Juba enne seda suuremat tulekut me olime kindlad, et meie koolid saavad hakkama, sest me teame, kuidas seda teha. Praktikas tuleb asju kohandada, aga tegelikult me teame ja oskame," kinnitab Käosaar.
"Ikka esimene asi on, et eesti keel läbi eesti keele. Hariduse kvaliteeti ei tohi alla lasta, et noh, ei saa aru, ei saa aru. Hakkab aru saama, aga õpetajana ei tohi mõelda, et ta niikuinii aru ei saa, ma ei peagi pingutama. See on täiesti lubamatu ja ma arvan, et rõõmu on rohkem kui neid probleeme," on ka Kiltsi kooli direktor Merje Leemets optimistlik.
Ahmad ütleb, et tema ainus mure hetkel on ema eemalolek. Kool, koolikaaslased ja Eesti sügis kõik on head.
Toimetaja: Merilin Pärli