Rahandusministeerium: Ilves peaks tagastama 90 protsenti toetusest; EAS-i audit jäi leebeks
Rahandusministeeriumi auditist selgub, et Toomas Hendrik Ilvese ettevõte Ermamaa peaks maksma Ettvõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) tagasi 90 protsenti Ärma talu ehitamiseks saadud toetusest ja EAS on eksinud esitades vaid 10-protsendilise tagasinõude. EAS-i tellitud auditis aga sedastatakse, et üldiselt oli 10-protsendine tagasinõue adekvaatne, kuid riske võinuks paremini juhtida ja rahandusministeeriumiga nõu pidada.
Lisaks tuleks rahandusministeeriumi auditi alusel riigil deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mitteabikõlbulikuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile.
Samuti soovitavad audiitorid EAS-il üle vaadata oma 2012. aasta otsus küsida Ermamaalt tagasi vaid 10 protsenti makstud toetusest ja küsida tagasi toetust oluliselt suuremas ulatuses.
Rahandusministeeriumi hinnangul on EAS eksinud toetuse tagasinõudmise aluse kasutamisel. EAS tegi otsuse nõuda tagasi vaid 10 protsenti toetusest ehk 19 039 eurot, kui Ermamaa ei jätka majutusteenuse pakkumist, väites et ei ole võimalik mõõta kui suures osas Ermamaa nõudeid ei täitnud. Rahandusministeeriumi hinnangul on see väide ekslik.
"Sellistes olukordades tuleb toetuse tagasi nõudmisel lähtuda sihtotstarbelise kasutamise ajast. Ärma talu oli turismiobjektina kasutusel kuus kuud ettenähtud 60 kuust. Teistes projektides, kus sihipärane kasutamine ei ole jätkunud, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teinud tagasinõude kasutamise ajalisest proportsioonist lähtudes," kommenteeris rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli ERR-i uudisteportaalile.
"Soovitame Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel muuta oma otsuseid ja toetuse tagasinõude määramisel lähtuda projekti sihtotstarbelise kasutamise ajast. Sama soovitas ka rahandusministeeriumis paikneva Euroopa Liidu struktuuritoetuse korraldusasutuse jurist oma kommentaarides osaühingut Ermamaa puudutavale otsusele veebruaris 2012 ehk poolteist kuud enne Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse langetatud otsust tagasinõude kohta," lisas audiitor.
"Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus peab otsustama, kas nõuda toetus tagasi toetuse saajalt ehk osaühingult Ermamaa. Euroopa Komisjonil on alus nõuda Eesti riigilt tagasi OÜ-le Ermamaa antud toetus, kuna seda ei ole kasutatud sihipäraselt. Soovitame algatada protseduur, et maksta Euroopa Komisjonile tagasi mitteabikõlblik kulu," kommenteeris Siruli.
EAS on 2012. aasta otsuses kasutanud alusena toetuse tagasinõudmist reguleeriva määruse sätet, mille kohaselt juhul, kui ei ole võimalik tekkinud kahju suurust hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõutakse tagasi 5 protsenti toetusest, võimalusega, et tagasinõude määra võib põhjendatud juhtudel suurendada 10 protsendile või 25 protsendile sõltuvalt rikkumise raskusest.
EAS-i valitud aluse kohaldamine ei ole rahandusministeeriumi auditi alusel põhjendatud, sest tegemist ei ole olukorraga, kus tekkinud kahju suurust ei oleks võimalik hinnata – rikkumise suurus on määratav vastavalt sihtotstarbeliselt kasutatud ajale. Lisaks ei ole EAS otsuses sisustanud 10-protsendilise tagasinõude määra valimise põhjuseid 5 protsendi või 25 protsendi asemel.
Otsuses on rahandusministeeriumi hinnangul ilmne vastuolu – toetuse abikõlblikkuse vaates luges EAS 90 protsendi ulatuses kohustuse täidetuks, määrates vaid 10-protsendilise tagasinõude, samas ajaliselt oli täitmata 90 protsenti sihtotstarbelise kasutamise ajast. Kui Ermamaa lubas majutusteenuseid pakkuda 60 kuud, siis Ermamaa on majutusteenuseid pakkunud nõuete kohaselt vaid kuus kuud.
Lisaks on EAS toetuse saajate puhul, kes ei ole toetusest rahastatud objekte sihtotstarbeliselt kasutanud, rakendanud 2011. ja 2012. aastal tagasinõude arvutamist vastavalt sihtotstarbeliselt kasutatud ajale. Näiteks on EAS mittesihipärase kasutamise ajalisest proportsioonist lähtuva tagasinõude otsuse teinud kolm nädalat enne OÜ-le Ermamaa tehtud otsust. Sellest lähtuvalt ei ole rahandusministeeriumi auditi hinnangul EAS kohelnud toetuse saajaid võrdselt.
Eraldi vajab rahandusministeeriumi hinnangul hindamist EAS-i 2012. aasta otsuses toodud põhjendus, mille kohaselt vabariigi presidendi külaliste võõrustamine on osaliselt täitnud OÜ Ermamaa projekti eesmärgid.
EAS on 2012. aasta otsuses põhjendanud tagasinõude aluse valikut asjaoluga, et OÜ Ermamaa valdustes on pärast projekti sihtotstarbelise kasutamise peatamist võõrustatud arvukalt vabariigi presidendi välis- ja kodumaiseid külalisi. Siit tulenevalt leidis EAS, et OÜ Ermamaa on projekti eesmärgi osaliselt täitnud ehk tutvustanud Eestit kui turismi sihtkohta ning olnud avatud presidendi külalistele, kellele on pakutud projekti äriplaanis lubatud teenuseid. Nimetatud osaline täitmine on EAS-i otsuses käsitletud asjaoluna, mida on raske hinnata kahju suuruse määramiseks ning seeläbi tõi EAS selle aluseks 10 protsendi tagasinõude määra kasutamisele.
Selline käsitlus ei ole rahandusministeeriumi auditi kohaselt kooskõlas EAS-i 2007. aasta otsusega rahuldada OÜ Ermamaa taotlus peatada äriplaanis toodud põhitegevus – majutus- ja konverentsiteenuste osutamine avalikkusele. EAS-i otsuses ei nähtud ette võimalust lugeda presidendi külaliste võõrustamist projekti eesmärkide täitmiseks ajal, mil projekti tegevus on peatatud.
OÜ-le Ermamaa anti toetus meetme tootearendustoetuse alt, mis keskendus turismitoodete loomisele, täpsemalt majutusettevõtete ehitamisele ja renoveerimisele. Meetme konkreetse osa eesmärk oli turismiteenuste ja -toodete valiku mitmekesistamine. Meetme teistes osades ettenähtud võimalusi, nagu turundus või Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine, OÜ Ermamaa projekt ei sisaldanud. Laiem mõju, turistide teadlikkus Eestist kui sihtpunktist, pidi projekti äriplaani järgi saabuma läbi turismiteenuse osutamise.
Pärast seda, kui OÜ Ermamaa oli projektikohase tegevuse peatanud, sealhulgas peatanud turismiteenuse osutamise ning andnud kompleksi allrendile Toomas Hendrik Ilvesele, ei olnud OÜ-l Ermamaa võimalik turismi- ja majutusteenuseid osutada. Sellest lähtudes ei saa projekti peatamise ajal toimunud tegevusi lugeda turismiteenusteks ei turismiseaduse mõistes ega meetme määruses ette nähtud tegevuste vaates.
EAS-i 2012. aasta otsuses viidatud külalised on riikliku institutsiooni – vabariigi presidendi – külalised. Sellisel juhul saab OÜ Ermamaa valduses toimunud külastusi lugeda riikliku institutsiooni – vabariigi presidendi – külaliste võõrustamiseks, millega seotud kulud kattis presidendi kantselei, mitte OÜ Ermamaa projekti eesmärkide täitmiseks.
Oluline on vaadata ka toetuse laiemat eesmärki. EAS-i antud toetuse siht oli eraettevõtja tegevuse toetamine, et areneks välja ettevõtte võimekus äriplaani täites toimida avatud majutusasutusena ning konverentsikeskusena, mis tegutseb eesmärgipäraselt vähemalt viis aastat.
Ettevõttele pandud ülesannete peatamine ning nende nii-öelda asendamine riikliku institutsiooni – vabariigi presidendi – külalistega ei täida antud toetuse eesmärki. Sellisel juhul kujuneb olukord, kus riikliku tegevuse raames justkui võetakse üle projekti eesmärkide täitmine. Kui aga projekti eesmärke täidab toetust saanud eraettevõtte asemel riik, siis muutub eraettevõtjale eraldatud toetus mitteabikõlblikuks.
Vabariigi presidendi külaliste võõrustamine OÜ Ermamaa valdustes omab kindlasti positiivset mõju Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele. Kuid sellel juhul on tegemist vabariigi presidendi tegevusest kantud tulemustega, mitte OÜ Ermamaa korraldatud projektikohase tegevusega.
OÜ Ermamaa on varasemalt Toomas Hendrik Ilvese endisele abikaasale Evelin Ilvesele kuulunud ettevõte, mis rajas Viljandi maakonnas, Abja vallas, Ärma tallu turismikompleksi, mille avas 2006 aastal. Viimane toetusmakse, millest alates mõõdetakse toetuse sihipärase kasutamise aega, sai ettevõte kätte 2007. aasta märtsis. Esialgse äriplaani kohaselt ootas Evelin Ilves ettevõtte keskmiseks täituvuseks 2006. aasta suvel 30 protsenti ja talvekuudel 18 protsenti, mis oleks pidanud 2007. aastal kasvama 32 protsendini ja 2008. aastal 36 protsendini.
Projekti ajaline kronoloogia
1. EAS registreeris 28.11.2005. OÜ Ermamaa toetuse taotluse nimega "Turismi-objekt – ERMA PARK: külalistemaja*raamatukogu*konverentsikeskus rajamine Viljandimaale, Abja valda".
2. EAS tegi 13.03.2006 otsuse taotluse rahuldamise kohta. Otsuse kohaselt moodustab EAS-i toetus 2 979 000 krooni ehk 190 392,80 eurot, millele lisandub OÜ Ermamaa omafinantseering 50 protsenti.
3. Taotluse rahuldamise otsuse alusel kohustus toetuse saaja esitama lõpparuande hiljemalt 15.12.2006. OÜ Ermamaa esitas lõpparuande 15.01.2007, mille raames EAS tunnistas OÜ Ermamaa tehtud kulutused ja esitatud kuludokumendid abikõlblikeks.
4. 07.03.2007. tegi EAS viimase lõppmakse OÜ-le Ermamaa summas 738 874,29 krooni.
5. Projekti sihtotstarbeline kasutamine oli alates augustist 2007 ajutiselt peatatud, millesisulise otsuse tegi EAS 20.11.2007, mis tehti OÜ Emramaa 01.11.2007 esitatud taotluse alusel, kuni muudatustaotluses esitatud takistatud asjaolude äralangemiseni ehk vabariigi presidendi ametiaja lõppemiseni, kuni 09.10.2011.
6. 29.08.2011. valiti Toomas Hendrik Ilves teiseks ametiajaks Eesti presidendiks, mistõttu esitas OÜ Ermamaa 05.11.2011 EAS-ile taotluse pikendada projekti sihtotstarbelise kasutamise peatumist kuni Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõpuni 10.10.2016. Taotlusest lähtuvalt tegi EAS 30.03.2012. otsuse projekti sihipärase kasutamise peatumine kohta, kohustades OÜ-d Ermamaa jätkama toetuse abil soetatud vara sihtotstarbelist kasutamist alates 01.01.2017.
7. Samas otsuses sätestas EAS tingimuse, mille kohaselt nõuab EAS OÜ-lt Ermamaa tagasi 10 protsenti projektile eraldatud toetusest, kui OÜ Ermamaa ei jätka alates 01.01.2017. a äriplaani elluviimist ning toetuse eest soetatud vara sihtotstarbelist kasutamist.
8. 10.10.2016. teavitas OÜ Ermamaa EAS-i, et ei kavatse jätkata toetuse saamise eelduseks olnud äriplaani elluviimist ega kasutada toetuse eest soetatud vara toetuse saamiseks esitatud avalduses märgitud sihtotstarbel.
9. 11.10.2016. saatis EAS OÜ-le Ermamaa teatise EAS-i 30.03.2011. otsuse rakendumisest ning teatas eraldatud toetusest 10 protsendi ehk 19 039,28 euro tagasi nõudmisest.
10. 12.10.2016. tagastas OÜ Ermamaa 10 protsenti projektile eraldatud toetusest ehk 19 039,28 eurot rahandusministeeriumi pangakontole.
EAS-i tellitud audit: riske võinuks paremini juhtida
EAS-i nõukogu tellis ettevõtlusminister Liisa Oviiri nõudmisel auditi audiitorfirmast KPMG. EAS-i audit toetab, vastupidiselt rahandusministeeriumile, pigem EAS-i praeguse ja endise juhtkonna seisukohta, et tagasinõude kümme protsenti on adekvaatne.
Auditi järeldused:
"Auditi toimingute läbiviimise tulemusena jõudsime EAS nõukogu püstitatud küsimuste osas järeldustele, et:
• 2006-2007 projektitaotluste menetlemise faasis olid projekti olulised osad kooskõlas meetme tingimustega, taotluse menetlemine (sh hindamine), projekti elluviimise kontroll ja väljamaksete teostamine perioodil 2006-2007 toimus vastavalt õigusaktide ning EAS sisemiste regulatsioonide nõuetele.
• Olemasoleva õigusraamistiku kohaselt oli 2007 ja 2012 lubatud projekti peatamist menetleda ning projekti peatamine ka võimalik lahendus.
• 2007 muudatustaotluse menetlemisel järgiti olulises osas tollase menetluse tavasid ja praktikaid, küll aga ei arvestatud asjaoluga, et tavapärasest oluliselt keerukamad ning harvaesinevamad menetlused võivad vajada ka tavapärasest oluliselt ulatuslikumalt koostatud ning salvestatud analüüsi.
• Tingimusliku tagasinõude esitamine 2012 oli võimalik lahendus. Samas jäeti 2012 kasutamata võimalus tingimusliku tagasinõude täpne suurus määratleda alles tagasinõude realiseerumise hetkel.
• 2012 koostatud tingimuslikus tagasinõude otsuse osas eksisteeris selle koostamise ajal erinevaid tõlgendusi, lõplikus otsuses on lähtutud asjaolude taotlejale soodsast (esinenud tõlgendustest kõige soodsamast) tõlgendusest. Lõpliku otsuse tõlgendus ei ole kooskõlas tavaliselt projektide sihipärase elluviimise viie aasta nõude mittejärgimise puhul kasutatud lähenemistega. Kuna toimunud arutelusid ning arvesse võetud ja eiratud asjaolude põhjendusi ei ole fikseeritud ning säilitatud, ei ole tagantjärele võimalik anda hinnangut, millised olid täpsed kaalutlused, millest lähtudes otsused tehti.
• 2012-2016 ilmnenud asjaolud ei muuda suure tõenäosusega tagasinõude suurust. Võimalik tagasinõude suurus on pigem sõltuvuses juba varem (2007 projekti peatamisel ja 2012 tingimusliku tagasinõude tegemisel) esinenud asjaolude analüüsist, sellest, kas need mõjutavad võimaliku tagasinõude suurust ja kas võimalikke 30.03.2012 otsusest erinevaid tõlgendusi on enam võimalik käesoleval ajal rakendada.
• 2016 koostatud otsuse rakendumise teate koostamisel ja edastamisel järgis EAS aastal 2016 tavapärast menetlust. Küll aga võib hinnata, et antud olukorras oleks tagasinõude täitmisele pööramisele eelnenud põhjalikum analüüs ning konsulteerimine rahandusministeeriumi kui korraldusasutusega aidanud EAS-i riske paremini juhtida.
Protsesside mõjusamaks muutmiseks EAS-is soovitame:
1. Rutiinsetest menetlustest erinevate menetluste korral alati nõuda otsuste aluseks olevate analüüside ja põhjenduste salvestamist ja säilitamist projekti materjalide seas. Soovitame projekti materjalidega siduda ka kõik kolmandate osapooltega konsulteerimiste tulemused.
2. EASil tulevikus struktuurifondidest finantseeritavates kõrge avalikkuse huvi ja/või kõrge riskiga projektides esitatavate tagastusnõuete korral konsulteerida tehtava otsuse osas ka korraldusasutusega (rahandusministeerium)."
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: BNS, ERR