Maaeluministeerium soovib taas keelustada suuremate loomade ja ahvide kasutamise tsirkuses (2)

Üks 33-st päästetud lõvist. (Foto: REUTERS/Siphiwe Sibeko)
Madis Hindre
9.06.2016 11:18
Rubriik: Eesti

Pärast enam kui aasta aega kestnud tööd on maaeluministeerium valmis saanud eelnõu millega soovitakse keelata suure osa metsloomade kasutamine tsirkuses. Tsirkuste suhtes on oma suhtumist muutnud ka paljud loomaaiad, kes metsloomi enam meelelahutusäri tarvis ei müü.

Juba läinud aasta märtsis teatas toonane põllumajandusminister Ivari Padar, et loomade kasutamine tsirkuses tuleks Eestis keelustada. Samal ajal saadeti kooskõlastusringile ka vastava eelnõu väljatöötamiskavatsus kuid juunikuus lükkas justiitsministeerium dokumendi tagasi.

Urmas Reinsalu hinnangul polnud väljatöötamiskavatsuses kasutatud piisavalt palju teaduslikke uuringuid, et tõestada, kui halb või ebasobiv tsirkuseelu metsloomadele ikkagi on. Etteheiteid oli teisigi, näiteks pidanuks dokumendi koostaja analüüsima ka seda, millist mõju avaldab loomatsirkuse piiramine riigieelarvele. Uut väljatöötamiskavatsust aga koostama ei hakatudki.

Ministeerium on valmis uueks aruteluringiks

Teemaga mindi aga edasi ning maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi avaldab lootust, et selle kuu sees õnnestub juba konkreetse loomakaitseseaduse muutmise eelnõuga välja tulla.

"Oleme vaadanud kõik välja toodud kitsaskohad üle ning neid kohti, mida on võimalik, oleme täiendanud ning praeguseks hetkeks oleme valmis diskussiooni jätkama," kinnitas Tammemägi.

Tallinna loomaaia teadussekretäri Tiit Marani ettepanekul on vahepeal täpsustatud ka loomade nimekirja, kelle kasutamist tsirkuses keelata. Nüüd kuuluvad sinna kõik kiskjad, elevantlased, ja primaatidest metsloomad, ehk lihtsustatult ahvid.

Tegelikult oli Marani ettepanek keelata pea kõigi metsloomade tsirkuses kasutamine ning jätta välja ainult selgrootud. Tammemägi tõdeb aga, et kui eelnõu tuleval aastal riigikokku jõuab, võivad poliitikud sinna soovipäraseid sätteid ju juurde lisada.

Loomaaia asedirektor: tsirkused saavad loomad igaljuhul kätte

Juba aastaid erinevaid tsirkusi maale toonud ettevõtja Lauri Viikna sõnul ei saa aga metsloomade tsirkusest kasutamisest ka täna rääkida, kuna ükski tsirkus metsast toodud looma dresseerima ei hakka. "Kõik tsirkuse loomad on pärit vangistusest ehk nad on see ülejääk, mida müüakse maha loomaaedadest, laboritest või kasvandustest," kinnitas Viikna.

Tallinna loomaaia asedirektori Vladimir Fainšteini sõnul käis Eestis suurem loomade müük nõukogude ajal. Viimased kaks hüaani müüdi 2004. aastal ning need saigi endale tsirkuseärimees Lauri Viikna. "Neid oli meil liiga palju ja neist ei saanud me kuidagi moodi lahti," tunnistas Fainštein.

Ta lisas, et Tallinna loomaaed on loomi väga paljudesse kohtadesse müünud, kuid antud isaseid hüaane keegi ei tahtnud, mistõttu müüdi need Viiknale. "Teine alternatiiv oleks olnud nad magama panna," märkis Fainštein.

Tänaseks on aga nii Tallinna loomaaed kui paljud teised loomaaiad oma suhtumist muutnud ning tsirkustesse loomi enam ei müüda. Suurte kaslaste müümine näiteks on loomaaiale välislepingute tõttu suisa keelatud. Pigem kontrollitakse loomade paljunemist nii, et nende meelelahutusärisse saatmiseks ei tekikski vajadust.

Samas tõdeb Vladimir Fainštein, et soovi korral saavad tsirkused endale vajalikud metsloomad ikkagi kätte. "Loomadega kaubitsemine käib nii legaalsetel kui ka illegaalsetel viisidel. Näiteks müüakse loomi, kes on paljundatud kuskil farmis, kuid sellegi tegevuse legaalsuses võib kahelda, sest pabereid hangitakse igal viisil," selgitas loomaaia asedirektor.

VTA: tsirkused täidavad reegleid

Pille Tammemägi sõnul võiks täna veel eelnõu tasandil seadusemuudatus hakata kehtima hiljemalt järgmise aasta sügisel. Seni kontrollib Eestisse toodud loomatsirkusi veterinaar ja toiduamet. Ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on alates 2014. aastast tsirkuseloomad Eestisse jõudnud kuuel korral ning praegu meil kehtivaid seadusi tsirkused ka täidavad.

"Kui peaks juhtuma, et tõesti me tuvastame mingisuguse mittevastavuse, siis kindlasti me reageerime sellele, kas siis ettekirjutuse, väärteomenetluse või siis ka teatud loomade etendustel kasutamise keelamisega," kinnitas Kalda.

Kuula ka Eeva Esse intervjuud Mattis Turovski ja Annika Lepaga teemal, miks ikka veel loomi tsirkuses kasutatakse?

 

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus