Haridusministeerium tahab kõrgkoolide rahastamise ümber korraldada

Praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase. (Foto: http://i.dawn.com)
Jane Saluorg, Tartu
27.09.2016 10:14
Rubriik: Eesti

Valitsus otsustas saata riigikokku seaduseelnõu, millega tuuakse kõrgkoolide rahastamismudelisse sisse baasrahastus, et ülikoolide finantsstabiilsust suurendada.

Kehtiva süsteemi järgi jaguneb kõrgharidusõppesse minev raha ära kahe suurema komponendi vahel. Kõrgkoolid saavad 75 protsenti oma rahast tegevusnäitajate, nagu näiteks üliõpilaste ja õppekohtade arvu järgi. Ülejäänud 25-30 protsenti tuleb riiklikult oluliste ülesannete täitmise eest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Haridus - ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidaku sõnul ei taga praegu kehtiv mudel kõrgkoolide finantsstabiilsust. Rahastusmudelisse lisatud baasrahastus võiks Haidaku sõnul olukorda parandada.

"Baasrahastuse komponent peaks andma selle kindluse, et sa seda suurusjärku kujutad ette. See oleks 80 protsenti eelneva kolme aasta riigipoolse rahastuse keskmisena, mis nad saaksid oma põhitegevuste elluviimiseks," lausus Haidak.

Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul on rahvusülikool muudatust toetanud, sest baasrahastuse sisse toomisega on selgemalt sõnastatud, miks ja kuidas üks või teine komponent hariduse juures raha saab. Samas tõdeb Kalm, et suuremate kõrgkoolide jaoks numbrilises mõttes midagi stabiilsemaks siiski ei muutu.

"See osa, mis uus seadus ütleb, et 80 protsenti on kogu aeg stabiilne, ütleb teistpidi seda, et tegelikult finantseerimine võib olla eelmisega võrreldes ainult 80 protsenti sellest, mis varasema kolme aasta keskmisena saad," märkis Kalm.

Teine suur muudatus puudutab tulemusnäitajate põhjal rahastamist. Kui 2012. aastal tõi riigikontrolli audit välja, et tulemusnäitajaid pole reaalsuses võimalik piisava kindlusega rakendada, siis nüüd plaanitakse näitajaid täpsustada ja konkreetsemalt kõrghariduse strateegiliste eesmärkidega siduda.

"Tänane ettepanek tulemusnäitajate kohta on selline, et näiteks võiksid sinna minna sellised näitajad nagu nominaalajaga lõpetajate osakaal, samuti tööturunäitajad - kui palju lõpetajatest on edukalt tööturule sisenenud, kui paljud on jätkanud järgmisel haridustasemel õpinguid, need võiksid siis olla selle tulemusnäitajate seadmise aluseks," pakkus Haidak.

Ehk kui baasrahastuse puhul lähtutakse eelmise kolme aasta rahastamismahust, siis ülejäänud 20 protsendi puhul ülikoolidevahelisest konkurentsist. See omakorda suurendab ebavõrdsust, sest keskpärasemad asutused saavad vähem ja silmapaistvamad asutused rohkem raha. Rektor Volli Kalm arvab aga, et samm on põhjendatud ja liigutakse õiges suunas.

"Kui osal ülikoolidel on väga hea tööhõivega või väga hea haridustasemega teaduspõhise haridusega lõpetajad, siis nad peavadki saama teistest ülikoolidest rohkem raha. Rõhk on pandud lõpetamise efektiivsusele, mitte suure hulga tudengite nii-öelda sisse ahmimisele," sõnas Kalm.

Toimetas
Karin Koppel

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!