Päästeamet kontrollib lähiajal üle Piirissaare vabatahtlike päästetehnika (3)

Video
Janet Õunapuu
1.08.2016 18:41
Rubriik: Eesti

Ööl vastu pühapäeva hävis Piirissaarel Piiri külas puhkenud põlengus kaks eluhoonet, kolmas maja sai tulekahjustusi. Väikesaarte tuleohutuse tagamisel keskendub päästeamet eelkõige ennetustööle ja viib läbi tuleohutusteemalisi nõustamisi, sest näiteks uute päästeautode soetamiseks raha pole.

Lähima kahe kuu jooksul kontrollib päästeamet üle Piirissaare vabatahtlike päästetehnika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Piirissaarel on kaks päästeautot, üks autodest on ligi 50 aastat vana ja on päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi sõnul nii korras kui üks 50 aastat vana auto olla saab.

"Polnud täielikus töökorras, oli võimeline vedama kustutustehnikat, aga ei olnud võimeline vedama vett. Vee andmisega tulekahjul probleeme polnud, teine päästeauto andis vett. Need autod viibivad märksa rohkem hoolduses ja remondis kui peaks - see on see, milleks me täna võimelised oleme. Meil pole võimekust uutele autodele," selgitas Suurkivi.

Kaks kolmandikku Piirissaare elanikest on koolitatud vabatahtlikeks päästjateks.

Kutselist komandot Piirissaarele või teistele väikesaartele pole võimalik rajada rahalistel põhjustel, selleks tuleks sulgeda mandril mõni komando, mis aga poleks praktiliselt otstarbekas, sest kui väikesaartel on keskmiselt 2-3 väljakutset aastas, siis mandril on väiksematel komandodel väljakutseid 100 ringis, rääkis Suurkivi.

"Väikesaarel pole võimalik leida 17 meest, kellega selline komando rajada," lisas ta.

Kaks suurt tuleohutusalast probleemi, mis iseloomustavad põhiliselt Eestis toimuvaid tulekahjusid, on probleemid kütte- ja elektriseadmetega. Spekulatsioonile, et Piirissaare tulekahju põhjustas mopeediaku, kinnitust pole leitud.

Päästetöödel osalenu: tehnikaga oli probleeme

"Aktuaalse kaameraga" võttis ühendust laupäeva öösel Piirissaarel puhkusel olnud ja koos sõpradega tulekahju kustutamisel osalenud Kristjan Kolde, kelle väitel ei vasta täielikult tõele info, et tehnika ja veevarustusega tol ööl probleeme polnud.

Samuti on ta kindel, et parema tehnika korral saanuks tulele kiiremini piiri panna.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus