Vanamõisa: inimesed võiksid maanteeametis oma aegu broneerida

Sõiduki registreerimistunnistus. (Foto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix)
19.05.2016 13:07
Rubriik: Eesti

Maanteeamet kaalub suvel kolme teenindusbüroo sulgemist, kirjutab Maaleht. Maanteeameti peadirektori asetäitja asendaja Tarmo Vanamõisa sõnul sellekohaseid otsuseid veel tehtud ei ole ja alles analüüsitakse, kas kõikides büroodes on kõikidele teenustele turgu. Tema sõnul võiksid inimesed kasutada maanteeameti büroodes rohkem aegade broneerimist, et nii enda kui teenindajate aega kokku hoida.

Vanamõisa selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et maanteeameti büroodes on töötajate arvud suhteliselt erinevad ja tahes-tahtmata kõiki teenuseid sama kvaliteediga, sama tõhusalt ja sama aja jooksul pole võimalik pakkuda.

Seetõttu vaatab amet üle, kas kõikides büroodes on kõikidele teenustele turgu ja kas kõiki inimesi suudetakse ka ära teenindada.

Vanamõisa sõnul ei käi aga jutt teenuste lõpetamisest.

"Meil on rida teenuseid, mida kliendid tarbivad näiteks kord võ kaks nädalas. Pigem ootangi, et kuna meil on kõikides büroodes avatud broneerimissüsteemid, siis inimesed planeeriksid ja broneeriksid oma aega. See ühtlasi tähendab, et me saame ise oma töötajate aega paremini planeerida, kuna teame, et meie pakutud päevadele on inimesed oma teenused planeerinud," rääkis Vanamõisa.

"Asja mõte on selles, et inimene ei tuleks suvalisel kellaajal büroosse ja ütleks, et tahab teenust. Meil ei pruugi seda ametnikku sel hetkel kohal olla või tegeleb ta muu asjaga, nii et tekivad järjekorrad. Siis on kliendid pahased. Aga kui teha ära eeltöö ja büroosse broneering või leppida aeg varem kokku, siis on ajakulu kokkuhoid nii meile kui ka kliendile," lisas ta.

"Märksõnad on planeerimine, broneerimine ja eks peame ise ka teavitustööd rohkem tegema ja avama inimeste jaoks rohkem võimalusi oma aja planeerimiseks. See on võtmekoht, kuidas järjekordi vähendada," ütles Vanamõisa.

Tema sõnul on maanteeameti teenused, näiteks juhiloa vahetamine või autoost suhteliselt pika aja peale planeeritavad.

Palju maanteeameti teenuseid - kokku 17 - on kättesaadavad ka e-teenustena. Vanamõisa sõnul on kaetud kõik põhilised teenused, mida enim tarbitakse: juhiloa vahetamine, sõidukite omaniku vahetamine, kasutajate muutmine, sõidueksamile registreerimine jne. Tema sõnul kasutatakse neid e-teenuseid palju. 

Maanteeameti büroo pole Vanamõisa sõnul teenuse kasutamiseks kõige hädavajalikum. "Kui tahan e-teenust kasutada ja pole arvutit, siis esindustes on olemas kliendiarvutid, mis võimaldavad e-teenust kasutada, samuti on inimestel sugulased-tuttavad, kes võivad aidata," märkis ta.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!