Pavlihhini kohtulugu teeb politseinikel koputajate palkamise raskeks
"Pealtnägija" selgitas välja, et kohtu poolt suure rahasumma omastamises süüdi mõistetud Lõuna prefektuuri endise narkopolitsei juhi Jarek Pavlihhini juhtumi tõttu peavad korravalvurid edaspidi salajaste allikate tasustamist hakkama muul moel fikseerima, mis aga on väga keeruline, et mitte öelda nonsenss.
Jarek Pavlihhin on Lõuna prefektuuri endine narkopolitsei juht, kes kuu aega tagasi jõustunud kohtuotsuse põhjal on kurjategija. Ta pani oma taskusse ligi 15 000 eurot, mille ta kirjade järgi maksis politsei koputajale. Otsus on lõplik ning selle järgi on Pavlihhin tippjälitaja, kes on kogu politsei mundrile tekitanud viimaste aastate suurima häbipleki.
Kuid kas ikka on? Täna on nii politseinike, prokuröride ja isegi kohtunike seas mitmeid, kelle arvates on andekas kriminaalpolitseinik alusetult süüdi mõistetud. Mis kõige olulisem, paljud on veendnud, et Pavlihhini süüdimõistmine seab löögi alla praeguse väga salastatud süsteemi, kuidas politsei hangib kuritegude avastamseks vajalikku kaalukat infot otse allilmast ehk oma koputajatelt.
Pavlihhini sõnul võib selle kohtuotsuse valguses tulevikus iga jälitusametniku süüdi mõista ning nüüd käib iga jälitusametnik noateral.
Oma süütuses veendnud endine tipp-politseinik oli pärast kaks aastat kestnud saagat esimest korda valmis "Pealtnägijale" selgitama, miks ta tegelikult enda arvates süüdi mõisteti ning mis tegelikult on tema süüdimõistmise taga.
Politsei pidas Pavlihhini kinni 2012. aasta aprillis, kahtlustades teda Lõuna prefektuuri raha omastamises, kriminaalasja puutuva tõendi kõrvaldamises ning riigisaladuse kolmandatele isikutele avaldamises.
Pavlihhini kinnipidamine oli šokk mitte ainult politseile, vaid ka laiemale avalikkusele. Mitmete ordenitega pärjatud ning korduvalt nii parimaks narko- kui kriminaalpolitseinikuks nimetatud Pavlihhin oli ju viimasel ajal pidevalt meedia huviorbiidis oma üksuse töövõitudega. Järjest püstitati uimastite tabamise rekordeid Lõuna-Eestis, paljastati suuri narkogrupeeringuid ja anti kohtu alla Eesti nimekaid allilmategelasi. Kuid üleöö kõik muutus.
Endise politseiniku sõnul esialgu talle isegi ei öeldud, miks ta kinni peeti. "Öeldi vaid, et hakka rääkima nendest asjadest, mis sa teinud oled. Kui ma ütlesin, et ma ei saa aru, millest siin jutt käib, siis esitati kolm erinevat kahtlustusepisoodi." Ent Pavlihhin ei saanudki aru, milles teda ikkagi kahtlustatakse, ning pidas toimuvat arusaamatuseks.
Pavlihhinit ei pidanud kinni kaitsepolitseinikud, keda ta alles hiljuti oli väga oluliselt aidanud ühe meediaski palju kõnaainet tekitanud suurkuriteo paljastamisel. Ega keskkriminaalpolitsei töötajad, kellega Pavlihhinil oli õlg-õla kõrval paljastanud hulka allilmategelasi. Vaid ta head kolleegid sisuliselt kõrvalkabinetist ehk sisekontrolli töötajad, keda juhendas praegune Lõuna prokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.
Kolm kuud Tartu arestimajas ja viis kuud Tartu vanglas eeluurimise all istunud Pavlihhin teab staažika politseinikuna suurepäraselt, kuidas ja mis võtetega survestavad uurijad ja prokurörid vahialuseid nendega kokkuleppeid sõlmima. Nüüd tundis ta seda kõike omal nahal.
Keeldus kokkuleppele minemast
"Põhjus vanglasse viimiseks oligi see, et suruda peale kokkuleppemenetlus, ükskõik siis millisel paragrahvil, mis sinna lõpuks peale jääb. Peaasi, et midagi jääks," rääkis Pavlihhin. Kaks nädalat peale kinnipidamist tuli esimene kokkuleppe pakkumine sisekontrolli ametnik Elvo Põldaru poolt, kes ütles, et prokurör pakub kokkulepet: kaks aastat tingimisi kaheaastase katseajaga ja juba homme saab koju, kui võtab kõik kolm paragrahvi endale peale.
"Järgmine kokkuleppe pakkumine tuli vahetult enne jaanipäeva, kui tänane Lõuna sisekontrolli juht Silver Reilson pakkus võimalust, et võta siis riigisaladus. See tunnistaja mõjutamine ja omastatud summa vali ise, no et millist summat sa siis näeksid, et sa võiks... mida siis omastanud oled, on ju? Sellest pakkumisest ma ka loomulikult keeldusin. Ja kolm päeva hiljem tuli arestimajja riigiprokurör Laura Vaik ja pakkus kokkulepet, et riigisaladus, tunnistaja mõjutamine, aga teeme niimoodi, et omastamist ei ole," meenutas Pavlihhin.
Pavlihhini sõnul oleks ta riigiprokuröri ettepaneku kohaselt pidanud omaks võtma riigisaladuse lekitamise, tõendi kõrvaldamise ja kinnipidamisasutuses keelatud eseme üleandmise. Kokkuleppemenetlusega oleks ta saanud üheaastase vangistuse tingimisi üheaastase katseajaga.
Kui uskuda Pavlihhinit, siis on siin selle loo üks kummalisim vastuolu. Nimelt oli oma Lõuna kolleegidelt menetluse üle võtnud riigiprokurör Laura Vaik eeluurimise ajal ise nõus loobuma Pavlihhini kahtlustamisest raha omastamises. Ehk siis – prokurör ise pidas juba alguses ebaoluliseks kuritegu, milles Pavlihhin lõpuks ainsana kohtus süüdi jäi.
Riigiprokurör Vaik väidab täna, et ta tegi tõesti Pavlihhinile ettepaneku sõlmida kokkulepe, mis on täiesti tavapärane, et hoida kokku aega ja raha, kuid endine politseinik mäletab selle sisu valesti. "Ma ei ole kunagi pakkunud Jarek Pavlihhinile kokkulepet tingimusel, et ma omastamise süüdistusest loobuksin," kinnitas Vaik.
Pavlihhinile pakuti enam kui kaheksa kuu jooksul kokkulepet viiel korral, kuid ta vastas, et ei ei võta endale peale asju, mida ta teinud ei ole. "Selle menetluse jooksul oli hästi kummaline see, et mitte ühtegi seal minu poolt antud ütlust ei kontrollitud ja isegi ei püütud kontrollida. Noh, eks ma endise uurijana saan aru, miks see nii oli," ütles ta. Vastasel juhul oleks kahtlustused kokku kukkunud.
Kui kõigepealt kahtlustati Pavlihhinit kolmes kuriteoepisoodis, siis maakohus mõistis ta süüdi kahes ja ringkonnakohus juba ühes kuriteos. Viimase jättis kuu aega tagasi jõusse ka riigikohus. Seega, Pavlihhin jäi lõpuks süüdi ainult raha omastamises ja tema lõplikuks karistuseks jäi kaks aastat tingimisi.
Süüdimõistmise sisu seisneb selles, et Lõuna narkopolitsei eksjuht polevat kuue aasta vältel maksnud ühele salajasele kaastöötajale mitte ühtegi senti ja omastas 15 316 eurot. Pavlihhin ei ole sellega nõus, sest ta mõisteti süüdi ühe inimese ütluste alusel.
Nüüd aga kõige olulisema juurde. Milles täpselt siis endine tippjälitaja süüdi mõisteti? Et järgnevat juttu oleks lihtsam jälgida, tuleb selgitada kriminaalpolitsei tööspetsiifikat, mis on tegelikult väga rangelt hoitud riigisaladus, kuid "Pealtnägija" võtab siinkohal riski.
Mõisteti süüdi staažika kriminaali ütluste alusel
Ei ole mingi uudis, et politsei avastab paljud kuriteod tänu oma salajastele kaastöötajatele ehk koputajatele, kes lõviosas on ise kurjategijad. Üks nipp, kuidas neid motiveerida koostööle, on raha. Ehk väga lihtsustatult öeldes: koputaja annab politseile infot ja saab selle eest tasu. Väga tähtis moment on, et politseinik tohib salakohtumisel koputajale raha maksta ainult sulas, mille vastu kirjutab kaastöötaja oma käega spetsiaalsele paberile, et on raha kätte saanud.
Isik, kelle ütluste põhjal Pavlihhin süüdi mõisteti, on tema enda salajane kaastöötaja. Staažikas kriminaal, kes kuus aastat koputas Pavlihhinile väärtuslikku infot, mille abil avastati kümneid olulisi kuritegusid. Ekspolitseinik raiub, et maksis talle info eest kokku 15 000 eurot. Koputaja aga väidab, et ta pole saanud sentigi.
"Ma maksin talle selle raha ja vormistasin selle kohta ka vastavad dokumendid, kus ka salajane kaastöötaja kinnitab, et ta on raha kätte saanud ja nagu ka kohtuotsus seda ütleb, on ju seda toimunud kuue aasta vältel 76-l korral. Muudmoodi ei ole ühelgi jälitusametnikul ennast võimalik kaitstagi," ütleb Pavlihhin.
Kuid ta mõisteti süüdi koputaja ütluste alusel. "Tekib ju küsimus, et kui kaastöötaja juba raha ei saa, siis miks ta kuus aastat salajast koostööd teeb? Sellega ei ole keegi tegelenud. Mitte kedagi see ei huvita," on ekspolitseinik nördinud.
Küsimusele, miks ei arvestatud Jarek Pavlihhini alibit, neid kuue aasta jooksul vormistatud ligi 70 dokumenti selle kohta, kus salajane kaastöötaja omakäeliselt kirjutab alla, et ta on raha kätte saanud, vastas Laura Vaik, et tegemist on kriminaalasjaga, mille materjalid on salajased.
"Ei mina ega ka Jarek Pavlihhin ei saa seetõttu nendest tõenditest sisuliselt rääkida ja ka teie ei pääse nende materjalide juurde. Küll aga Jarek Pavlihhin on kolme kohtuastme poolt süüdi mõistetud omastamises ja dokumentide võltsimises ning kohtud on otsustes üksikasjalikult põhendanud, mille põhjalt nad leiavad, et tema süü on tõendatud ning leian, et kohtuotsuste usaldusväärsuses ei ole mingit põhjust kahelda," ütles riigiprokurör.
Kuna kohtutoimikud on salastatud 75 aastaks, siis kahjuks jääbki õhku küsimus – kes valetab. Oponendid raiuvad, et petis on Pavlihhin, kes teab, et prokurör ega kohus ei tohi avalikustada tema vastu kogutud süütõendeid ning üritab end nüüd kavalalt valetades süüst puhtaks pesta. Pavlihhin aga väidab, et kohtunikud ei osanud justiitsajaloo nii ainulaadses kaasuses tõendeid õigesti hinnata ja jäid uskuma koputajast kurjategijat, kes keerati meelega tema vastu.
Pavlihhini sõnul oli tegemist isikuga, kes viibis kinnipidamisasutuses ja kellele pakuti lihtsalt paremaid ja soodsamaid tingimusi tulevikus karistuse mõistmisel, kui räägib, et Pavlihhin ei andnud talle raha.
Prefektuuris oli äge rivaliteet
Kui uskuda Pavlihhinit, on kohtuasi fabritseeritud tema enda kunagiste kolleegide poolt Lõuna prefektuurist ja prokuratuurist. Lihtsustatult öeldes oli rivaliteet ja tüli nii kõva, et ühe korruse peal töötanud kolleegid eri talitustest ei öelnud üksteisele isegi tere. Pavlihhinile heideti ette, et ta on oma saavutuste tõttu uhkeks läinud, ei tee koostööd, varastab teiste töövõite ega allu Aro Siinmaale, kes juhtis prokurörina Lõuna-Eestis allilma vastast võitlust.
Kõige tipuks süüdistati Pavlihhinit reetmises, et justkui tema initsiatiivil vahistas kapo 2011. aastal Lõuna prefektuuri kriminaalpolitsei ühe juhi Indrek Ploompuu, prokurör Aro Siinmaa hea sõbra, kes mõisteti altkäemaksu võtmise eest tingimisi vangi.
"Nendest konfliktidest tegelikult olid väga täpselt ka teadlikud Vallo Koppel, tolleagne kriminaalbüroo juht, ja ka prefekt Tarmo
Kohv. Aga selle asemel, et probleemiga tegeleda, üritati neid eirata," kinnitas Pavlihhin.
Hoolimata sellest, kas Pavlihhin on süüdi või mitte, on igal juhul tegu piinliku ja õiguskaitsesüsteemi sisemisi intriige paljastava looga, mis lõpuks võib kätte maksta politsei kuritegevuse vastases võitluses. Kui tõesti on nii, et narkotalituse eksjuht mõisteti süüdi ainult ühe kurjategijast koputaja ütluste põhjal ja tema allkirjad raha kättesaamise kohta olid kohtule tähtsusetud, siis peab politsei ümber vaatama kogu aastakümneid toiminud süsteemi. Ehk siis: see kõlab absurdselt, aga edaspidi peaksid politseinikud oma alibi kindlustamiseks, koputajaga kohtumist ning talle raha üleandmist kas filmima, pildistama või võtma kaasa lisatunnistaja, et mitte Pavlihhini moel kohtu alla sattuda.
"Kindlasti tuleb nüüd töösse salajaste kaastöötajatega teha mingi muudatus tasustamise korras, et jälitusametnikud julgeksid jätkata tööd salajaste kaastöötajatega," on ekspolitseinik veendunud.
Pavlihhinil võiks olla ükskõik, millega see kõik lõpeb, sest ta töötab täna logistikaäris, käib poole vähem tööl ja teenib poole rohkem raha kui politseis. Ometi ei jäta ta jonni ning kavatseb oma süütuse ja hea nime taastamise eest võidelda lõpuni.
Toimetaja: Sven Randlaid