Esmatasandi õigusnõustamisele on ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot

(Foto: RIA Novosti/Scanpix)
Kristi Sobak
27.05.2016 13:32
Rubriik: Eesti

Justiitsministeeriumis arutati ümarlaual õigusabi inimestele kättesaadavamaks muutmise üle. Esmatasandi õigusnõustamise parandamiseks on tuleval aastal ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot.

Riik soovib teha esmatasandi õigusabi senisest kättesaadavamaks ka madalama sissetulekuga inimestele ja õigusnõu saamise võimalust tahetakse parandada üle Eesti, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Üks kriitilisemaid kohti on justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul praegu Ida-Virumaa. Esmast juriidilist nõu on tema sõnul tarvis erinevatel puhkudel.

"Näiteks seoses tööõigusega, kui inimene tahab teada, kuidas tal oleks võimalik kaitsta töösuhetes oma õigusi, omandiküsimuses, mis puudutab näiteks korteriühistuga seotud probleeme, küsimuses, mis puudutab näiteks elatisraha taotlemist lapsele, küsimustes, mis puudutavad ka näiteks seda, kuidas käituda riigiga, kui on riigi poolt esitatud mingi haldusettekirjutus. Seetõttu me tahame süsteemi ehitada üles võimalikult paindlikuks, nii et inimene läheks esmatasandi õigusnõustaja juurde, kes selgitaks talle lühidalt, inimlikus keeles, mis on tema võimalused ja siis aitaks ka täita dokumente," selgitas Reinsalu.

Reformiga tahetakse kaaluda ka seda, kas riik ikka peab kriminaalasjade puhul kõigi inimeste õigusabi valimatult kinni maksma.

"Üks suur osa rahast läheb täna näiteks roolijoodikute n-ö valimatule määratud kaitse pakkumisele. Minu hinnangul roolijoodikute määratud kaitse finantseerimine ei peaks kindlasti olema valimatult maksumaksja poolt kinni makstud asi. Kui räägime näiteks varavastastest kuritegudest, siis ka Soomes on võetud see mudel näiteks aluseks, et kui on tegemist ikkagi lihtsa asjaga, kus selle teo asjaolud on tavaloogika järgi inimesele arusaadavad, siis see kaitse pole valimatult talle määratud, vaid ta saab seda erilistel asjaoludel taotleda. Loomulikult on inimesel õigus seda ise kinni maksta, aga niisugust luksuspaketti riik ei paku," rääkis minister.

Esmatasandi õigusnõustamise parandamiseks on tuleval aastal ette nähtud täiendavalt 700 000 eurot. Nüüd on küsimus, kuidas õigusnõustamist kõige mõistlikumalt korraldada.

"Kas selleks läbi viia konkursid MTÜ-dele, et erinevad ühendused hakkaksid õigusnõustamist koostama regioonides või võtab keskse rolli advokatuur enda peale. Need valikud on praegu laual, me oleme paar alternatiivi ette valmistanud ja tahame pidada debatti õigusavalikkusega, erinevate ühendustega, teenuste potentsiaalsete klientidega, kes on ennekõike seotud nii eakate organisatsioonide, puuetega inimeste organisatsioonidega, inimestega, kes kõige rohkem seda õigusabi ise vajavad," rääkis Reinsalu.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!