Soome endine komissar: hübriidsõja ohus langeb esimene löök politseile
Soome endise kriminaalkomissari Antti Valtaneni sõnul langeb tänapäeva hübriidsõja ohus esimene löök politseile, mitte sõjaväele ning nii Soomes kui ka Eestis ei pruugi selleks puhuks politseijõude piisata.
Soome võttis Eesti piirivalve ja politsei ülesehitamise südameasjaks, kui Eesti taasiseseisvus, kuna mõistis, et Läänemeri ei hoia probleeme eemal, kui eestlased selleks ettevalmistatud pole. Sama väljakutse on päevakorras ka täna, tõdesid Soome-Eesti sisekaitsekoostöö 25. aastapäeva tähistanud spetsialistid Tallinnas.
Soome piirivalve ülem, kindralleitnant Hannu Ahonen sai 1999. aastal Eestilt kingituseks nimelise relva. Ilma soomlasteta oleks meie piirivalve ülesehitamine kestnud palju kauem, leiavad need, kes olid selle töö juures, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Nad tunnetasid, et piiri valvamine on ju kahepoolne ja kui Soome lahe lõunarannikul ei saada hakkama, siis tekivad probleemid," ütles endine piirivalve logistikaülem Henn Karits.
Soome siseministeeriumis otsustati 1990. aastate alguses pärast raudse eesriide kadumist Põhjamaade ja Baltimaade vahel mitte suurendada oma sisejulgeoleku eelarvet, vaid panna ressurss siinpool sisejulgeoleku ülesehitamisse. Selle käigus pühendati eestlasi Soome plaanidesse, viidi Soome-Vene piirile, õpetati.
"Soomes arvati tollal, et nii soomlaste kui ka eestlaste huvides peaks olukord uutel riigipiiridel Eesti ja Venemaa vahel maksimaalselt kontrolli all olema ja Läänemeri jääks nii rahulikuks kui võimalik," ütles Soome piirivalve asejuht Ilkka Laitinen.
Lääne-Soome politseinikud patrullisid 1990. aastate alguses Kuressaares ja Läänemaa politseinikud käisid Soomes. Tolleaegne veteran, endine kriminaalkomissar Antti Valtanen, kes Saaremaal eesti keele ära õppis, arvab, et tänapäeva hübriidsõja ohus langeb esimene löök politseile, mitte sõjaväele. Ja politseijõude ei pruugi selleks piisata kummalgi pool Soome lahte.
"Nüüd räägitakse nendest rohelistest meestest, kes ei ole sõjavägi. Ja kui ilmub kas teil või meil selliseid, siis see on esimeseks politsei töö, see ei ole sõjaväe töö. Kui sõjaväe abi on vaja, see on koostöö, aga seda juhib politsei. Ja kui see juhtub suuremalt, siis, ma arvan, et võib-olla me oleme hädas," rääkis Valtanen.
Laitinen ütles, et Läänemere naabrite koostöö toimib ka nüüd kriisi korral nagu 25 aastat tagasi, ehkki meie oleme NATO-s, soomlased aga mitte.
"Soome ja Eesti, me mõlemad oleme Euroopa Liidu liikmed ja Liidu välispiiride kindlustamine on kehtestatud Euroopa Liidu seadustega. Mis puudutab koostööd operatiivtasandil, ka selleks on Euroopa Liit loonud aluse. Praegu on Euroopa Liit ühine nimetaja," rääkis Laitinen.
Teisipäeval olid Tallinnas Soome politsei- ja piirivalvejuhid Soome saatkonna korraldatud seminaril.
Toimetaja: Merili Nael