Saar: valimisnimekirju iseloomustab kuulsate ja poliitilise kogemuseta kandideerijate suur osakaal
Esimese erakonnana kinnitas eile oma valimisnimekirja Isamaa ja Res Publica Liit. Sotsioloog Andrus Saare hinnangul iseloomustab seekord nimekirju kuulsate ja poliitilise kogemuseta kandideerijate suur osakaal.
Valimiseelne jõuluaeg on paljude poliitikute jaoks olnud pingete ja pisarate aeg, tõdes Aimar Altosaar, kes on kaks korda olnud Isamaliidu peasekretär, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Seekordsete märtsivalimiste nimekirjad jõuavad avalikkuse ette. Rambivalgusesse tõusevad need, kellel on koht nimekirja esimeste hulgas.
Poliitikud teistest erakondadest loevad valimisnimekirja kui kokkuvõtet sellest, mis erakonna sees toimub, kellele panustatakse ja millist riigikogu fraktsiooni ehitama hakatakse.
"Kõik, kes on poliitikas n-ö profid, nad jälgivad ja vaatavad kohe, et see on selle mees, see on selle naine, see on selle mees. Pannakse n-ö muster paika. Selle nimel nähakse palju vaeva, et see muster selline oleks. Kui valimised läbi on siis, see lojaalsete seltskond kaaluks üle ülejäänud, kes ei ole nii lojaalsed. Seda tehakse jah, kahjuks," rääkis Isamaaliidu peasekretär 1996-1999 ja 2004 Aimar Altosaar.
Iga erakonnal on valimisnimekirja koostamiseks oma süsteem. Mõni erakond panustab piirkondade otsusele, mõnel toimub sisehääletus.
Varem Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Silver Meikar kahtleb, kas nimekirja jõuab ikka kõik täpselt nii nagu erakonna liikmed sisevalimistel soovisid või on võimalus järjestust veidi muuta. Hääletus annab aga eelise partei keskkontori töötajatele, arvab Meikar.
"Kui me vaatame siin ka viimaseid valimisnimekirju, siis me näeme, et päris üldnimekirja tipus on inimesed, kes on avalikkusele tundmatud, aga kes on olnud keskkontoris tööl või olnud väga lojaalne siis sellele niinimetatud tagatoale. Kui sa ikka kontoris töötad, seal on sisehääletus ja kui sa vastutad piirkondade eest, siis on sul väga lihtne öelda inimestele, kes on sisuliselt sinu alluvad, et vaadake, et teie piirkonnast tuleks mulle hea tulemus," rääkis Reformierakonna endine liige, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda astunud Silver Meikar.
Keskerakonnast lahkunud Olga Sõtnik ütleb, et tema ise oma nimekirja paigutuste üle nuriseda ei saanud. Küll aga tõi nimekirja avalikustamine negatiivseid üllatusi. Keskerakonna nimekirju arutasid nii piirkonnad kui ka erakonna suur juhatus, nii et kõik oli demokraatlik.
"Lõppkokkuvõttes siiski selle viimase valiku, kes jääb ja mis kohtadele, seda otsustas väga kitsas ring inimesi. See tegelikult ei ole üldse üllatus, et ka eelmiste valimiste eel oli niimoodi, et täna on inimene nimekirjas ja homme enam ei ole. Kuigi ta on olnud teadmises, et ta kandideerib. Niimoodi, et ta oli ühelt poolt demokraatlik, aga lõplik nimekiri sündis küllaltki autoritaarsel moel," selgitas Keskerakonna endine liige Olga Sõtnik.
Konkurents riigikogu 101-le kohale on suur. Rebimine ei käi mitte ainult erakondade vahel, vaid erakondade sees.
Meedias on juttu nii uutest kandideerijatest kui ka riigikogu liikmetest, kes on otsustanud seekordsed valimised vahele jätta.
Endine välis-, justiits- ja kultuuriminister, reformierakondlane Rein Lang teatas kirjas erakonnakaaslastele, et talle tehti ettepanek kandideerida Ida-Virumaal, aga tal pole selle kohaga mingit sidet ja ta otsustas, et ei kandideeri.
Lang põhjendas, et on kasvatanud populaarsust arendanud erakonda nii Talllinnas kui ka Pärnus. Uues ringkonnas hea tulemuse saamine nõuab väga tõsist tööd ja Ida-Virumaale kolimist.
Poliitikud ei räägi avalikkusele meelsasti taolistest ühest ringkonnast teise suunamistest. Põhjendusega, et mõne jaoks võib see olla tõsine probleem ja mõne jaoks hoopis põnev seiklus ning enese proovilepanek.
Olga Sõtnik tõdes, et ajal, mil tema Keskerakonnas oli, tuli selliseid ühest valimisringkonnast teise paigutamisi ette.
"Jah, mõnes erakonnas on nii, et ilma inimese soovita sellised käigud juhtuvad. Teistes erakondades võib olla seda ei ole. Mul on raske öelda, sest ma olen 14 aastat olnud Keskerakonnas. On olnud jah niimoodi, et inimest sunnitakse, pannakse valiku ette, et kas kandideerid seal või ei kandideeri üldse. Ja iga inimene otsustab ise, et kas ta tahab jätkata sellises olukorras või ta läheb pigem otsima uusi väljakutseid," ütles Sõtnik.
Probleemid võivad tekkida ka ringkondades. Kandideerijad ei pruugi olla rahul nimekirja pääsenutega või nende järjestusega.
2011. aastal valimistel otsustas sotsiaaldemokraat Mark Soosaar kandideerida üksikkandidaadina. Ta sai Pärnumaa sotside juhatuse otsusel nimekirjas kolmanda koha. Soosaar aga ei pidanud võimalikuks kandideerida ühes nimekirjas Epp Kloostriga, kes oli esinumber.
Mõne poliitiku hinnangul on ringkonnanimekirja keskmistel sedavõrd väikesed võimalused, et nende kandideerimist võib nimetada poliitiliseks heategevusürituseks.
Aimar Altosaar tõdeb, et nimekirjade koostamise pärast on inimesed erakondadest lahkunud ja tõenäoliselt lahkuvad ka tulevikus. On neid, kes unustavad solvumise ja proovivad kunagi uuesti.
Vahel aga käitutakse inimesega nii kehvasti, et tagasiteed erakonda neil enam pole. Üheks rahulolematuse põhjuseks võib saada ka uute inimeste liitumine vahetult enne valimisi. Silmas peab Aimar Altosaar erakondadega liituvaid tuntud inimesi, keda peetakse häälemagnetiks, mida aga tõestada enne valimisi ei saa.
"Oletatakse, et nad on populaarsed ja see võib tõrjuda mõned kauased erakonnaliikmed, kes on palju vaeva näinud, kes on aidanud kelku mäkke tõmmata. Äkki selgub, et selle kelgu peale ei istu mitte tema, vaid keegi teine. See võib olla üks pingeallikas," lausus Altosaar.
Sotsioloog Andrus Saare hinnangul on tuntud persoonide erakonnastumine võrreldav 1990-ndatel aastatel toimunud valimistega, kui kuulsad meelelahutajad ja ekraanilt tuttavad näod üksteise võidu riigikokku kandideerisid.
Saar ütleb, et puudu jääb erakondade selgitusest, mida ikkagi uutelt oodatakse.
"Nad pressivad peale üksikuid löövaid loosungeid, üksikuid müüvaid nägusid. Kui vaadata neid debatte või infot, mis praegu välja tuleb kuskilt tasahilju, siis võib küll näha, et käib väga kõva võitlus. Võitlus käib eelkõige mitte sellepärast, et oleksid kompetentsed inimesed, aga võitlus käib häälte pärast," kinnitas Saar.
Uustulnukad, kellel puuduvad teadmised majandusest, rahandusest ja poliitiline kogemus, on erakondade poolt kergesti manipuleeritavad, nentis Andrus Saar, kelle hinnangul otsustavad umbes pooled valijatest pigem kogenud poliitiku kasuks.
Kuidas mandaadid jaotuvad?
Vabariigi valimiskomisjon on jaganud riigikogu valimiste mandaadid üle Eesti 12 valimisringkonna vahel. Mandaatide jaotamise aluseks on hääleõiguslike kodanike arv selles piirkonnas.
Kõige rohkem ehk 14 riigikogu kohta jagatakse Harju- ja Raplamaal. Tallinna kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosad on mandaatide arvult teisel kohal, seal jagatakse 12 kohta.
Tallinnas on kaks valimisringkonda veel, kus jagatakse vastavalt 9 ja 8 parlamendikohta. Üheksa kohta jagatakse ka Võru-, Valga- ja Põlvamaal, kaheksa Jõgeva- ja Tartumaal ning sama palju Tartu linnas.
Vaat et pool riigikogust tuleb sellest piirkonnast, mis hõlmab pealinna, Harju- ja Raplamaad.
Et Harju- ja Raplamaal läheb jagamisele kõige rohkem saadikukohti, on seal valimisvõitlus kõige tihedam.
Eelmistel valimistel said kolm Harju- ja Raplamaal kandideerinud poliitikut riigikokku isikumandaadiga. Neist kaks olid Reformierakonnast, Andrus Ansip ligi 19 000 häälega ning Kaja Kallas enam kui 7000-ga. Mart Laar sai üle 9500 hääle.
Seegi kord panevad erakonnad Harju- ja Raplamaale kandideerima oma tippe, kes reeglina on ka partei peaministrikandidaadid.
Esinumbritena kandideerivad Reformierakonna juht Taavi Rõivas, sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser, Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaat Juhan Parts ja Keskerakonnast riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
Parlamenti mitte kuuluvatest parteidest kandideerivad esinumbritena Harju- ja Raplamaal konservatiivse rahvaerakonna nimekirjas Saue linnapea Henn Põlluaas, rohelistest tõenäoliselt kunagine riigikogu liige Valdur Lahtvee, Vabaerakonnast kandideerib suure tõenäosusega Artur Talvik. Teistel erakondadel pole kandidaat veel selgunud.
Toimetaja: Liis Velsker