Saaremaal alustati sigade hukkamist

Video
24.08.2016 19:09
Rubriik: Eesti

Sigade Aafrika katku kahtlus Saaremaal sai eile hilisõhtul laborist kinnituse ja täna alustati juba Saaremaal Sakla farmis nuumsigade hukkamist.

Saklas asuvas farmis läheb hukkamisele 2700 siga. Küsimärk on see, kuidas katk siia pea keset saaremaad olevasse lauta jõudis. Saaremaa metsadest pole ühtegi katku surnud siga veel leitud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson seda hakkab uurima Maaülikooli ekspertgrupp.

Valjala söödatehase sigalate juht Margus Õunpuu ei oska kommenteerida, kuidas võis seakatk farmi jõuda. "See on üks uuemaid sigalaid, üks kinnisemaid sigalaid, absoluutselt kõiki bioohutusmeetmeid, rangeid bioohutusmeetmeid me oleme erilise tähelepanu all täitnud. Ei oska täna absoluutselt mingit adekvaatset vastust anda, sest see kõik on meile kõigile tõeline šokk," rääkis Õunpuu.

Saare maavanem kehtestas täna taudikoldes karantiini. Õnneks teisi seafarme praegu ohustatud ja järelvalvetsooni alasse ei jää. Sakla farmis hukatud sead veetakse aga AS Vireeni poolt Väike Maarja loomsete jäätmete tehasesse.Toivo Jürisson kinnitab, et taudisigade vedamine nii pika maa taha mingit ohtu ümbritsevale ei kujuta.

"See ei ole ohtlik, sest autod mis lähevad välja taudikoldest, läbivad eelnevalt desomatid, nendele teostatakse täiendav deso desopritsidega ja autod mis Vireenist tulevad on täielikult puhtad," märkis Jürisson.

Kuna euroopa komisjoni otsust Saaremaa piirangutsooni arvamiseks veel pole , seniks pole metsas jahipidamisel praegu ka mingeid piiranguid. Mis saab aga Saaremaa ülejäänud - umbes 25 000 seast.

"Oleneb mis värvid tulevad. Kui on punane värv, siis on väga halvasti. Siis on väga keeruline üldse midagi liigutada," lisas Õunpuu.

Pärast desinfitseerimist ja karantiini saaks sellesse farmi umbes kahe kuu pärast taas uued sead sisse tuua.

Veterinaar-ja toiduameti sõnul on praegu veel liiga vara öelda, kas ja millised sigade Aafrika katku tõkestamise piirangutsoonid nüüd Saaremaale kehtestakse ja kuidas saab see mõjutama teisi piirkonna seakasvatajaid.

"Seda kindlasti on vara öelda, tööd teeme selles suunas, et need piirangud, mis kehtestatakse oleksid proportsionaalsed tegelikule olukorrale," ütles veterinaar-ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Argumendid, mis võiks Saarema päästa punasesse tsooni kukkumisest oleks Kalda sõnul eelkõige seotud sellega, milline on ülevaade olukorrast ja kuidas olukorda kontrolli all hoitakse.

"Ja kuivõrd me suudame tuvastada nakkuse ülekande teid ja mis on need põhjused ja neid põhjusi edaspidi ka vältida, ära hoida nende juhtumite tekkimist tulevikus," märkis Kalda.

 

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!