Opositsioonierakonnad: pakutud pagulaskvoot käib Eestile selgelt üle jõu
Riigikogu opositsioonierakondade sõnul käib Euroopa Komisjoni pakutud pagulaskvoot Eestile selgelt üle jõu, tekitab võõraviha ja ohustab Eesti rahvuslikku püsimajäämist.
Euroopa Komisjon avalikustas täna keskpäeval ettepanekud põgenike liikmesriikide vahel ümberjagamiseks. EL-i sees läheb ümberjagamisele 40 000 põgenikku ja Eesti panuseks pakub komisjon 738 põgenikku.
Vabaerakond: põgenikekvoot innustab võõraviha ja Euroopa-vastasust
Vabaerakonna esimehe Andres Herkeli sõnul ei luba Eesti võimekus ilmselgelt enam kui tuhande põgeniku vastuvõtmist. Kvootide järk-järguline paisumine ilma sisemise aruteluta ja nende ebaproportsionaalsus tekitab usaldamatust ja vimma Euroopa Liidu suhtes, mis ei ole kindlasti soovitatav tagajärg.
"Ka pakutud kaheaastane vastuvõtuaeg oleks Eestile üle jõu käiv. See ei arvesta meie võimaluste ja vajadusega korraldada põgenikele keeleõpe, tagada arvestatav vastuvõtukeskkond ning sellesse investeerida. Iga saabunud põgeniku kohta Euroopa Komisjoni poolt lubatud ühekordne 6000-eurone tugiraha ei kata ligilähedaseltki nende vastuvõtmisega seotud kulutusi. Lõimumine võtab mitu aastat, seetõttu ühekordne ei päästa,“ ütles Andres Hetkel.
Herkel väljendas veendumust, Eesti tahab olla Euroopa Liidu vastutustundlik liige, aga see on võimalik ennekõike siis, kui arvestatakse meie reaalsete võimalustega. "Põgenike küsimuses liigne kiirustamine ja pealesurumine pigem soodustab võõraviha ja viib ühiskonna tasakaalust välja," lisas ta.
"Eesti peaks jätma endale põgenike vastuvõtmise korral võimaluse neid selekteerida. Meie arvates vajavad abi eeskätt need põgenikud, kelle elu on nende demokraatial põhinevate vaadete või sõjalise tegevuse tõttu otseselt ohustatud,"lõpetas Vabaerakonna esimees.
EKRE: Brüsseli immigratsioonipoliitika on Eesti rahvuslikule püsimajäämisele ohtlik
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on seisukohal, et praegu planeeritav Brüsseli poolt kontrollitav keskne immigratsioonipoliitika on Eesti rahvuslikule püsimajäämisele ohtlik. Ühtlasi on kvooditemaatika käsitlemisel ilmekalt näha, et avalikkusele on süstemaatiliselt valetatud. Konservatiivne Rahvaerakond rõhutab, et valitsus ei tohi mitte mingil juhul nõustuda immigratsiooniteema nihkumisega Eesti riigi kontrolli alt Brüsselisse. Muu hulgas ei tohi Eesti nõus olla nö vabatahtlikult Euroopa Liidu sees ümberjaotatavate immigrantide vastuvõtmisega.
"Praegune Euroopa Komisjoni poolt välja pakutav süsteem tähendab, et me hakkame suurel hulgal immigrante vastu võtma mitte lihtsalt praegu, vaid igal aastal, nende arvukus kasvab progresseeruvalt ja ühtlasi kasvab progresseeruvalt ka koormus meie maksumaksjatele," ütleb Konservatiivse Rahvaerakonne esimees Mart Helme.
"Kumulatiivselt tähendab see, et aastate jooksul jäävad eestlased oma põlisel kodumaal vähemusse ja see tähendab meie rahvusliku hääbumise vääramatust Ainuüksi Aafrikas on ju miljard inimest meie ühe miljoni vastu," lisas ta.
"Jutt Euroopa solidaarsusest ei kannata vähimatki kriitikat. Needsamad Lääne-Euroopa riigid, kes soovivad enda jaoks probleemiks muutunud immigrante meile nüüd sunniviisiliselt asustada, võtsid aastaid neid omal algatusel ja vabatahtlikult vastu. Meil puudub igasugune moraalne vastutus käesoleva olukorra tekkimise ees," ütleb Helme.
Konservatiivse Rahvaerakonna seisukoht on, et Eesti peab jätkama senist ranget immigratsioonipoliitikat ning mitte nõustuma suure hulga meile kultuuriliselt võõraste inimeste asustamisega siia. Euroopas laiemalt tuleb taastada efektiivne kontroll välispiiridel, siia juba saabunud immigrandid tuleb aga tagasi saata. Ühtlasi tuleb kaotada need sotsiaalabi meetmed, mis motiveerivad miljoneid inimesi Aafrikast ja Lähis-Idast igal aastal Euroopasse tulema.
Simson: enam kui tuhande pagulase vastuvõtmine käib Eestile selgelt üle jõu
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on Euroopa Komisjoni tänane soovitus võtta Eestis järgmise kahe aasta jooksul vastu enam kui tuhat põgenikku sisuliselt teostamatu ning Eesti ei saa sellega nõus olla.
"Meil puudub võimekus järgmise kahe aasta jooksul tuhande pagulase vastuvõtmiseks. Soovitusest jääb mulje, et Euroopa Liidul puudub ülevaade meie võimekusest põgenike majutamisel ja toetamisel. Väljakäidud numbriga ei pea Eesti automaatselt nõustuma ning kõike annab läbi rääkida. Kui Soomel oli võimalik Kreeka võla garanteerimisel saada erand, on ka Eestil valitsuse tarmukal tegutsemisel võimalik saada Eesti koormust vähendavaid tingimusi," sõnas Kadri Simson.
Toimetaja: Aleksander Krjukov