Uus sihtasutus hakkab kontrollima ravimite ehtsust
Vastloodud ravimite ehtsuse kontrolli sihtasutus hakkab üles ehitama süsteemi, mis välistaks võltsravimite sattumise Eesti patsientide kätte.
2019. aastaks peavad kõik Eestis müüdavad ravimid olema sisse kantud infosüsteemi ja varustatud turvamärgisega. Kui need nõuded pole täidetud, ravimeid müüa ei saa. Eestis hakkab infosüsteemi üles ehitama ravimitootjate loodud sihtasutus, vahendasid ERRi raadiouudised.
Euroopa Komisjoni määruse järgi tuleb igasse Euroopa Liidu riiki luua infosüsteemid, millega tugevdatakse kontrolli ravimite liikumise üle ja välistatakse võltsravimite sattumine patsientide kätte. Eestis on selleks otstarbeks loodud uus sihtasutus, mille asutajateks on ravimitootjate liit, ravimihulgimüüjate liit ja apteekrite ühendus.
Haiglate liidu kaudu on sihtasutusega ühenduses ka haiglaapteekrid. Sihtasutuse peamine eesmärk on viia ravimiohutus uuele tasemele. Loodav infosüsteem peaks toimima nii, et iga ravimipakend saab unikaalse koodi, mille järgi on võimalik ravimi päritolu ja tootja tuvastada.
"Sel hetkel, kui apteeker ravimi patsiendile väljastab, skaneerib ta selle koodi paki pealt andmekogusse sisse. Andmekogu ütleb, et jah, see pakk on väljastatud, kontrollib, kas ta on õige, ja siis võetakse see pakk arvepidamisest maha," selgitas sihtasutuse tegevjuht Mart Levo.
Lisaks sellele, et ravimeid kontrollitakse apteekides, hakatakse suurema võltsimisriskiga ravimeid, näiteks neid, mida ei levita otse tootjad, kontrollima ka hulgimüügitasemel. Süsteem on Levo sõnul mõeldud vaid retseptiravimite kontrolliks ja näiteks viimasel ajal avalikkuses palju pahameelt tekitanud toidulisandeid seal kontrollima ei hakata.
"Retseptiravimite puhul esineb võltsimist kõige rohkem ja seal on ka väga selged riskid patsientide elule ja turvalisusele. See teave küll ei jõua väga tihti avalikkuseni, aga siiski on teada juhtumeid, kus ravimipakendid on sisaldanud midagi, mida nad ei oleks pidanud sisaldama, ja sellega on pandud reaalselt ohtu patsientide elu," ütles sihtasutuse tegevjuht.
Teise põhjusena tõi Levo välja hinnavahe. Kuna retseptiravimid on käsimüügiravimitest ja toidulisanditest tihti kallimad, on need ka võltsijatele atraktiivsemad.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et Eestis ei ole võltsravimid suureks probleemiks, kuid Euroopas on nende osakaal kasvanud küll ja sellega on suurenenud ka oht Eestile.
"Võltsitud ravim ei tähenda alati seda, et ravim ise oleks võlts või paha, aga see võib tähendada ka seda, et ravimi pakend, nimi, ravimiga seotud dokumendid on väärad või eksitavad. Seda see loodav organisatsioon peakski hakkama välistama," lausus Kiisk.
Sotsiaalministeerium plaanib sihtasutusele nende töös edaspidi igati abiks olla, kuna sihtasutus on loodud Euroopa Liidu kehtestatud määruse täitmiseks ja peaks täismahus tööle hakkama hiljemalt 2019. aasta veebruarikuus.
Toimetaja: Karin Koppel