Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Analüütik pensionisambast: tahtsime Volvot, saime Moskvitši
Kui teine pensionisammas sisse viidi, lubati meile justkui põhjamaist turvalist Volvot, aga saime hoopis tossava ja logiseva Moskvitši, ütles Praxise analüütik Andres Võrk.
"Nüüd on küsimus, et mõned inimesed soovitavad meil kohe tagasi minna hoburakendi juurde ja loobuda üldse sellest pensionisüsteemist. Ma isiklikult arvan küll, et putitame parem seda tossavat Moskvitši, teeme regulaarset tehnilist ülevaatust ja tegelikult suudame sellega praeguse taseme välja vedada ka tulevikus," rääkis Võrk "Aktuaalsele kaamerale".
"Aga Volvoga me ei sõida, hooliata sellest, et meile seda lubati," lisas ta.
Praxis esitas rahandusministeeriumile analüüsi, kus pakutakse lahendusi sotsiaalvaldkonna tulevikuprobleemidele. Teadlased pakkusid välja 55 eraldiseisvat poliitikavarianti, millest mitmed eeldavad sisulist debatti suurema maksukoormuse, pensionide asendusmäära vähenemise ja pensioniea tõstmise üle.
"Peame arvestama seda, et tulevikus noored inimesed peavadki kauem töötama, me peame ravikindlustusmaksu maksma ka muudelt tuludelt ja arvan, et see on hea, kui me seda ette teame," sõnas Võrk.
Praxise uuring lähtus tõsiasjast, et 2060. aastal moodustab pensionäride osakaal
praeguse prognoosi järgi rahvastikust 38 protsenti. Riigieelarve kõige suuremateks
kuludeks on pensioni- ja ravikindlustus ning sotsiaaltoetused, mis moodustavad mõne aasta
pärast poole riigieelarve kuludest.
Tulevane pension jääb prognooside kohaselt ka edaspidi 35-40 protsendini keskmisest
palgast.
"Aga Volvoga me ei sõida, hooliata sellest, et meile seda lubati," lisas ta.
Praxis esitas rahandusministeeriumile analüüsi, kus pakutakse lahendusi sotsiaalvaldkonna tulevikuprobleemidele. Teadlased pakkusid välja 55 eraldiseisvat poliitikavarianti, millest mitmed eeldavad sisulist debatti suurema maksukoormuse, pensionide asendusmäära vähenemise ja pensioniea tõstmise üle.
"Peame arvestama seda, et tulevikus noored inimesed peavadki kauem töötama, me peame ravikindlustusmaksu maksma ka muudelt tuludelt ja arvan, et see on hea, kui me seda ette teame," sõnas Võrk.
Praxise uuring lähtus tõsiasjast, et 2060. aastal moodustab pensionäride osakaal
praeguse prognoosi järgi rahvastikust 38 protsenti. Riigieelarve kõige suuremateks
kuludeks on pensioni- ja ravikindlustus ning sotsiaaltoetused, mis moodustavad mõne aasta
pärast poole riigieelarve kuludest.
Tulevane pension jääb prognooside kohaselt ka edaspidi 35-40 protsendini keskmisest
palgast.
Toimetaja: Karin Koppel