Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Riigikohtu lõplik seisukoht: Jaak Liivik on süüdi
Ehkki Euroopa inimõiguste kohus (EIK) leidis, et Erastamisagentuuri eksuht Jaak Liivik on Eesti kohtutes valesti süüdi mõistetud, jättis riigikohus kolmapäeval oma senise süüdimõistva otsuse jõusse.
Riigikohus mõistis 2004. aastal Liiviku süüdi ametiseisundi kuritarvitamises Eesti Raudtee erastamisel ning karistas teda pooleaastase reaalse vangistusega ning 1,4 miljoni kroonise rahatrahviga.
Süüdistuse kohaselt kuritarvitas Liivik ametiseisundit, kui võttis Eesti Raudtee erastamisega riigi kanda kohustuse hüvitada kuni 100 miljoni krooni ulatuses kahju, mida raudteefirma võis saada Vene päritolu vedurite edasimüügist või rentimisest, ning kohustuse säilitada selle tarvis kuni seitsme aasta jooksul tagatisena 50 miljonit krooni erastamisraha kindlal arvelduskontol. Süüdistuse kohaselt seadis Jaak Liivik ebaseaduslike kohustuste võtmisega ohtu riigi vara säilimise ning diskrediteeris riigi mainet.
Liivik end kuritegudes süüdi ei tunnistanud ning pöördus EIK poole.
Euroopa inimõiguste kohtu hinnangul on Liivik Eesti kohtu poolt seoses Eesti Raudtee erastamise episoodidega valesti süüdi mõistetud.
Euroopa inimõiguste kohus leidis ühehäälselt, et Eesti on Liiviku süüdimõistmisel rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, mille kohaselt ei tohi kedagi tunnistada süüdi kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel ei olnud kuritegu.
Inimõiguste kohus tuvastas, et Liiviku süüdimõistmisel kasutati ebamääraseid ja ebaselgeid õiguslikke konstruktsioone, mis ei ole kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega ning et Liivik on valesti süüdi mõistetud.
Kohus viitas ka asjaolule, et Eesti prokuratuur oli varem korduvalt kinnitanud Liiviku tegevuse seaduslikkust seoses Eesti Raudtee erastamisega, kuid prokuratuur muutis mõne päevaga täielikult oma varasemat positsiooni, mis ei ole samuti kooskõlas õigusliku selguse ja ettenähtavuse printsiibiga.
Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Eesti riigilt Liivikule välja 5000 eurot ehk ligi 77 500 krooni moraalse kahju hüvitamiseks ja 9000 eurot ehk ligi 139 500 krooni kohtukulude katteks.
Jaak Liiviku kaitsja Andres Suik esitas riigikohtule teistmisavalduse, milles taotleti Liiviku õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis aga, et teistmisalus puudub ning jättis teistmisavalduse rahuldamata.
Süüdistuse kohaselt kuritarvitas Liivik ametiseisundit, kui võttis Eesti Raudtee erastamisega riigi kanda kohustuse hüvitada kuni 100 miljoni krooni ulatuses kahju, mida raudteefirma võis saada Vene päritolu vedurite edasimüügist või rentimisest, ning kohustuse säilitada selle tarvis kuni seitsme aasta jooksul tagatisena 50 miljonit krooni erastamisraha kindlal arvelduskontol. Süüdistuse kohaselt seadis Jaak Liivik ebaseaduslike kohustuste võtmisega ohtu riigi vara säilimise ning diskrediteeris riigi mainet.
Liivik end kuritegudes süüdi ei tunnistanud ning pöördus EIK poole.
Euroopa inimõiguste kohtu hinnangul on Liivik Eesti kohtu poolt seoses Eesti Raudtee erastamise episoodidega valesti süüdi mõistetud.
Euroopa inimõiguste kohus leidis ühehäälselt, et Eesti on Liiviku süüdimõistmisel rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni, mille kohaselt ei tohi kedagi tunnistada süüdi kuriteos, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel ei olnud kuritegu.
Inimõiguste kohus tuvastas, et Liiviku süüdimõistmisel kasutati ebamääraseid ja ebaselgeid õiguslikke konstruktsioone, mis ei ole kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega ning et Liivik on valesti süüdi mõistetud.
Kohus viitas ka asjaolule, et Eesti prokuratuur oli varem korduvalt kinnitanud Liiviku tegevuse seaduslikkust seoses Eesti Raudtee erastamisega, kuid prokuratuur muutis mõne päevaga täielikult oma varasemat positsiooni, mis ei ole samuti kooskõlas õigusliku selguse ja ettenähtavuse printsiibiga.
Euroopa Inimõiguste Kohus mõistis Eesti riigilt Liivikule välja 5000 eurot ehk ligi 77 500 krooni moraalse kahju hüvitamiseks ja 9000 eurot ehk ligi 139 500 krooni kohtukulude katteks.
Jaak Liiviku kaitsja Andres Suik esitas riigikohtule teistmisavalduse, milles taotleti Liiviku õigeksmõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis aga, et teistmisalus puudub ning jättis teistmisavalduse rahuldamata.
Toimetaja: Sven Randlaid