Õiguskomisjonis käib elav arutelu iseseisva piirivalve taastamise üle
Riigikogu õiguskomisjon leiab, et olukord Eesti piiril ei ole rahuldav ja jätkab arutamist teemal, kas oleks vaja taastada iseseisev piirivalve.
Riigikogu õiguskomisjon arutas täna muu hulgas kollektiivset pöördumist iseseisva piirivalve taastamise asjus, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Pöördumine koostati pärast Krimmi ja Ida-Ukraina, samuti Eston Kohveriga seotud sündmusi. Selle põhjuseks on mure, et meie piirikaitse- ja ka merepäästevõimekus on vähenenud. Täna käis õiguskomisjonis kunagine piirivalveülem viitseadmiral reservis Tarmo Kõuts.
Tarmo Kõuts ütles, et kõige kiirem ja praktilisem oleks praegu piirivalve otsejuhtimise süsteemi taastamine. Tema hinnangul ei tohiks see ka palju aega võtta. "Enne oktoobrikuist viimast reformi toimisid ju erialaselt kolm juhtimisliini: politsei, piirivalve ja migratsiooniamet," lausus ta.
"Minu ettepanek oligi liita migratsiooniameti ja piirivalve võimekus ühiseks talituseks selleks, et teostada n-ö piiride eelpositsioneerimist juba nn naabri territooriumil, nii nagu peaks tegema praegu Euroopa Liit ju Vahemerel," rääkis Kõuts.
Õiguskomisjon kuulas Tarmo Kõutsi seisukohad ära.
"Me nentisime, et olukord piiril pole rahuldav, et tegelikult peaks siin üht-teist muutma. Aga kuidasmoodi nüüd edasi minna, seda arutame järgmine teisipäev ja kuulame ära ka asjaomased organisatsioonid - nii siseministeeriumi esindajad kui ka politsei- ja piirivalveameti esindajad jne. Siis me võtame vastu lõpliku otsuse," ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Mida arvavad õiguskomisjoni liikmed?
Keskerakondlane Toomas Vitsut kinnitas, et arutelu oli elav ning Tarmo Kõutsi ettepanekute vastu ilmutati suur huvi. "Mina isiklikult pean teda autoriteetseks inimeseks sellel teemal rääkima. Minu arust on ka ilmselge see, et meil selles valdkonnas kaugeltki kõik korras ei ole ja me leppisimegi komisjonis kokku, et see tänane arutelu oli suurema arutelu algus," lausus Vitsut.
IRL-i liige Raivo Aeg nentis, et teema on tõsine. "Me räägime täna ikkagi riigi julgeoleku tagamisest, riigipiiri pidamise tagamisest. Selle teemaga tuleb tegeleda ja me lähme sellega edasi," rõhutas ta.
Aeg leiab, et pole vaja teha emotsionaalseid otsuseid. "Proovime faktid panna ritta, proovime terminid lahti rääkida ja lähme rahulikult sellega edasi ja teeme tarku otsuseid. Et me viie aasta pärast jälle ei peaks samasuguse hooga hakkama diskuteerima, et kas midagi läks valesti," märkis ta.
Aeg meenutas, et seaduse jõustus 1. jaanuaril 2010 ning tänaseks on sellest möödas juba viis aastat. "Kas on mõtet viis aastat sissetöötatud organisatsiooni hakata kohe emotsioonide pealt jälle lammutama ja teise kanti keerama, et kindlasti see ei oleks tark tegu," lisas ta.
Kõuts: Eesti võiks näidata Lõuna-Euroopale piiri valvamises eeskuju
Tarmo Kõuts on alates Eston Kohveri röövimisest väljendanud seisukohta, et olukord Eesti piiril on julgeolekule ohtlik ning taastada tuleb sõjaväestatud piirivalve, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kõutsi seisukoht on, et politseil ja piirivalvel on erinevad ülesanded ja seetõttu peaks mõlemate ülesannete täitmiseks olema eraldi jõud. Kõuts ootab muudatusi veel enne, kui riigikogu suvepuhkusele läheb.
"Ei ole võimalik organisatsiooni juhtida, kui juhtimissüsteemi ei ole," lausus piirivalveameti peadirektor aastatel 1993-2000.
Kõutsi üks ettepanek on kombineerida piirivalve ja migratsiooniamet. Seda eelkõige tingituna vajadusest lahendada Lõuna-Euroopa illegaalsete põgenike uputuse probleem.
"Kõik EL-i liikmesriigid peaks pakkuma oma nägemust ja ettepanekuid, kuidas seda probleemi ohjeldada. Ja miks mitte seda ei võiks teha Eesti ja miks mitte Eesti ei võiks näidata oma riigi eeskujul, kuidas on võimalik piiri efektiivselt valvata?" arutles Kõuts.
Õiguskomisjon kuulas Kõutsi rahulikult ära ning kuulab järgmisel nädalal ära politsei, kapo, teabeameti ning ministeeriumide esindajad. 2007. aastal alustas valitsuskoalitsioon politsei ja piirivalve ühendamist eelkõige kokkuhoiu eesmärgil. Ühendamet alustas 2010. aasta alguses.
"Siiamaani ma olen arvanud, et selle aja kontekstis, kui need otsused tehti, need olid õiged otsused, sest piiri valvamise situatsioon seoses Schengeniga ühinemisega oluliselt muutus. Piiri valvamise funktsioon jäi idapiirile ja merepiirile. Kogu lõunapiir ju kadus ära," selgitas IRL-i liige Raivo Aeg. Ta lisas: "Kui täna on olukord muutunud ja leiame, et asju tuleb üle vaadata, tuleb mingid korrektuurid teha, võib-olla juhtimisahelas mingid korrektiivid, siis seda kõike on võimalik teha."
Tarmo Kõuts ja Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid esitasid riigikogule läinud aasta oktoobris märgukirja taotlusega, et taastataks piirivalve kui riiklik relvastatud organisatsioon.
Toimetaja: Liis Velsker