Riigihangetega seotud bürokraatia neelab teadlaste raha
Eesti teadusasutused nurisevad liigselt ülereguleeritud riigihanke korralduse üle. Teadlased peavad jaburaks, et peavad riigile igal sammul tõestama, et pole raisanud raha ja on taganud konkurentsi ka nende kaupade ostmisel, kus alternatiivseid tooteid polegi. Riik toimuvas probleemi ei näe.
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm saatis hiljuti riigikogule kirja, milles kirjeldas ülikooli ponnistusi teaduses kasutatavate kemikaalide ja teadustarvikute ostmisel. Kalmu väitel kulutab ülikool igal aastal vähemalt 50 000 eurot, et tõestada erinevatele ametitele ja rahakontrollijatele, et ostetud patareid või kolvid on ikka odavaimad ja soetatud igati seaduslikult, vahendasid ERRi raadiouudised.
Seda raha saaks kasutada niigi nappide vahenditega teaduse tegemiseks. Sama meelt on ka Tartu ülikooli taimebioloogia vanemteadur Hannes Kollist. "Iga kulutus tehakse hoolikalt kaalutletult, aga nüüd on meil kujunenud süsteem, kus selleks, et tõestada oma efektiivsust, peame me tegema märkimisväärseid lisakulutusi," sedastas Kollist.
Samas ei taga riigihange alati ka odavaimat tulemust. Näiteks hiljuti viis Tartu ülikool läbi kemikaalide soetamise raamhanke, millele kvalifitseerus paar ettevõtet. Nüüd nendelt ettevõtetelt soetada kõiki kemikaale. Häda on aga selles, et endised kemikaalide müüjad ei vaevunud tegema turuspetsiifikat arvestades isegi pakkumist.
"Konkreetselt möödunud nädalal, olime me sunnitud ostma üht konkreetset kemikaali 50 protsenti kallimalt, sest see firma, kellelt me varem olime ostnud, hankel ei osalenud ja seetõttu ei kvalifitseerunud," rääkis Kollist.
Näiteid igasugustest veidratest hankeolukordadest on ohtralt. Kirja tuleb panna teadusprojektide puhul ka iga patareiost ning veenda ametnikku, et see oli parim hind.
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets ütles, et teaduses kasutatavate kemikaalide ja vahendite riigihankenõuded tulenevad Euroopa Liidu õigusest ning sarnaseid probleeme on ka mujal. Sarnane olukord valitseb peale teaduse mujalgi.
"Ei saa nõustuda 100-protsendiliselt selle väitega, nagu pärsiks riigihankeseadus teadustegevuseks tarvilike asjade soetamist," ütles Lastovets. Lastovetsi sõnul on ta nõus sellega, et teaduses on täpse hankeplaani koostamine väga keeruline, aga seepärast ongi seaduses rida viise, mis aitavad lihtsustatud korras hankeid läbi viia.
Riigikogu, kuhu Tartu ülikooli rektor ligi kuu aja eest oma murega pöördus, pole siiani teadlaste mure osas seisukohta kujundanud.
Toimetaja: Marju Himma