Riigikontroll: Inglise kolledž on õppeinfosüsteemi arendades kahjustanud Tallinna maksumaksjate huve

(Foto: Martin Dremljuga/ERR)
16.05.2016 14:07
Rubriik: Eesti

Riigikontroll auditeeris Tallinna Inglise kolledžis loodud õppeinfosüsteemi Stuudium arendamisel tehtud tehingute õiguspärasust ning leidis, et munitsipaalkooli töötajad on rikkunud mitmeid õigusakte, mille tulemusena on Tallinna linna ja maksumaksjate huve tõenäoliselt kahjustatud.

Riigikontroll avaldas eelmise kuu lõpul auditi, kus leitakse, et Tallinna Inglise kolledž (TIK) on infosüsteemide arendamisel ja sellega seonduvates tehingutes perioodil 2008 kuni 2015 eksinud mitme õigusakti vastu. "Rikutud on linnavara valitsemise korda, kooli põhimäärust ning riigihangete seadust. Eiratud on raamatupidamise seadusest ja linna raamatupidamise siseeeskirjast tulenevaid arvestuspõhimõtteid," loetletakse riigikontrolli auditis pealinna ühele mainekamale munitsipaalkoolile tehtavaid ette heiteid.

Auditis rõhutatakse, et TIK on omavalitsuse asutusena loodud tegutsema avalikes huvides, mistõttu on omavalitsuselt saadud raha ja selle eest soetatud vahendid mõeldud vaid avalike huvide teenimiseks. Seejuures lisandub Tallinna linnavara valitsemise põhimõtetest nõue, et avaliku varaga tuleb kasutada eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult. Kui seda ei tehta on tegemist raha raiskamisega, millega kaasneb kahju maksumaksjale.

"Teema päevakohasus on tegelikult laiem kui probleemid ühe omavalitsuse ühes koolis. Kogu Eesti avalik sektor tugineb üha enam oma tegevuses eri infosüsteemidele, kulutades nende väljaarendamiseks järjest enam maksumaksja raha," märgitakse riigikontrolli raportis.

Sassis era- ja avalikud huvid

Riigikontrolli arvates on Tallinna Inglise Kolledži õppeinfosüsteemi arendamisel ja selle tulemustest saadava kasu üle otsustamisel läinud segamini era- ja avalik huvi, kuna linna raha eest on edendatud koolitöötajatega seotud eraettevõtte äri.

Täpsemalt arendas TIK enda eelarvest kulutusi tehes välja õppeinfosüsteemi Stuudium, kuid andis süsteemi autoriõigused kooli töötajatega seotud eraettevõtte kätte, kuigi tegelikkuses peaks juriidiliselt autori- ja kasutamisõigused olema vaid Tallinna linnal.

"Aastal 2011 sõlmis kolledž lepingu, millega sisuliselt loobus ainulitsentsist tasuta oma koolitöötajatega seotud firma kasuks. Tegemist on ettevõttega, mis pakub õppeinfosüsteemi nimega Stuudium tasu eest teistele Eesti koolidele, teenides selle pealt aastas kümneid tuhandeid eurosid," kirjutatakse auditis.

Kuigi ettevõtte arendas infosüsteemi pärast tasuta üleandmist edasi, rajaneb see kolledžis loodud programmile. "Kolledžis loodud lahendust oleks saanud rakendada kas või Tallinna teistes koolides, kus samuti on olnud vajadus õppeinfosüsteemi järele, kuid teenust on tulnud sisse osta," märgitakse riigikontrolli hinnangus.

Samas tõdeb riigikontroll, et segadus autoriõiguste üle ja tehingutega seotud huvide konflikt pole olnud tahtliku ja teadliku tegevuse tagajärg.

Rikuti ka riigihankeseadust

Kuid riigikontrolli andmetel kasutatakse sellegi poolest TIK-i ressursse jätkuvalt koolitöötajatega seotud ettevõtte huvides, kuna ettevõtte juhatuse liikmeks ja osanikuks on kaks kolledži töötajat, kellest üks tegeleb praeguseni programmeerimistöödega, milleks kulub osalt ka tema tööaeg õppeasutuses.

Kuigi tööde vajadus lähtub TIK-i huvidest, siis täiustatud lahendust pakub eraettevõte ka teistele koolidele, mistõttu saab ettevõte endiselt TIK-i rahade arvelt kasumit ning see tegevus on vastuolus õppeasutuse põhimäärusega.

Ühtlasi sai Inglise kolledž sihtasutuselt Tiigrihüpe üle 7000 euro projektiraha, kuid riigikontrolli hinnangul võib eeldada, et saadud raha ei kasutatud samuti eesmärgipäraselt. Lisaks rikuti ka riigihangete seadust, kuna projekti raames telliti töid TIK-i projektijuhi isa firmalt.

Tiigrihüppe rahadega sooviti 2010. aastal arendada TIK Taski nime kandvat lahendust, mis kokkuvõttes aga kasutust ei leidnud ja sihtasutusele esitati projekti aruandes vastuolulisi andmeid lepingute kohta, mille alusel tööd väidetavalt tehti.

"Tööd teinud isiku sõnul nende lepingute raames TIK Taski ei arendatud, tehti aga osalt TIKi infosüsteemi arendamisega seotud töid. Samuti telliti projekti käigus töid ettevõttelt, kes pakub praegu Stuudiumi-teenust. See toimus võrdlevaid hinnapakkumisi küsimata, millega rikuti riigihangete seadust," kirjutatakse auditis.

Kontroll peab muutma tõhusamaks

Riigikontrolli arvates on näitab TIK-is aastate jooksul toimunud rahade väärkasutamine vajakajäämisi linna haridusameti sisekontrollisüsteemis. Lisaks peab haridusamet korraldama tema haldusalasse jäävate asutuste raamatupidamist ning sestap oleks pidanud amet olema teadlik, et TIK arendab oma õppeinfosüsteemi.

"Asjakohane oleks olnud mõelda, milliseid õiguslikke tagajärgi loob see seoses linnavara valitsemisega. Linna juhtimisstruktuuris kõrgemalseisva asutusena oleks haridusamet saanud rakendada meetmeid, et nõuda linnale selles õigussuhtes suuremaid õigusi või hoida ära varaliste õiguste ainulitsentsist loobumine. Seda ei ole aga tehtud," nenditakse auditis.

Riigikontroll leidis, et pealinna haridusamet peaks arvestama auditis esile toodud asjaolusid ning viima läbi omapoolse hindamise ja infosüsteemide inventuuri, mille käigus selgitataks välja, kas ja kui suures ulatuses on kolledži õppeinfosüsteemi autoriõigusi puudutavate otsustega või nende tegemata jätmisega põhjustatud linnale kahju.

Riigikontrolli väidete õigsust on raske kontrollida

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula nõustus riigikontrolli auditile lisatud kommentaaris, et mitte-materiaalne (õppeinfosüsteem) tuleks arvele võtta vastavalt seaduses esitatud tingimustele, kuid märkis, et TIK-i direktori Toomas Kruusimäe väitel pole sellist registreerimisele kuuluvat vara tekkinud, mistõttu pole sellise intellektuaalse vara teket ajavahemikul 2008 kuni 2011 võimalik tõestada.

"Võttes arvesse kontrollitavat 8 aasta tagust ja sellele eelnenud aega, peab tõdema, et sellel perioodil oli infosüsteemide loomine märkimisväärselt madalamate kvaliteedinõuete ja regulatsioonidega. Infosüsteemide loomise puhul ei eelnenud sageli süsteemi analüüse (tasuvus, käideldavus, turvalisus jms). Samuti peab tõdema, et loodi palju infosüsteemide algeid, mille arendustesse kulutati vahendeid, kuid mida ei võetudki kasutusse," kirjutatakse haridusameti vastuses.

Sihtasutuse Tiigrihüpe õiguslik järeltulija Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nentis, et TIK-iga lepingud sõlminud töötajatega on tänaseks töösuhted lõpetatud ning sellepärast puudub neil detailne ülevaade projekti käigust ning ülevaate puudumine pärsib nende poolset hinnangu andmiseks. Ühtlasi lisas sihtasutus, et neil puudub projektiraha tagasi nõudmiseks TIK-ilt piisav õiguslik alus.

Ka haridusamet tunnistas, et praegusel juhul ei saa nad riigikontrolli auditis esitatud väidete tõesust enam kontrollida.

"Seega on kohustuse tekkimine selgusetu ning seega ei saa tuvastada ka selle rikkumist, mis võiks olla põhjuslikus seoses kahju tekkimisega," kirjutab haridusameti juht oma vastuses.

TIK: tegemist on kallutatud hinnanguga

Tallinna Inglise Kolledži hinnangul põhineb audit inkvisitsioonilist rõhuasetusega küsimusel "Kas kolledžis loodud õppeinfosüsteemi tehnilise lahendusega seotud õigustest loobumine eraettevõtte kasuks oli seaduslik?".

Munitsipaalkooli väitel on taoline teemapüstitus vastuolus riigikontrolli põhiväärtusega, milleks on objektiivsus ja sõltumatus, sest küsimus sisaldab vähemalt kolme eeldust. "Esiteks, et kolledžil on tekkinud loovutatavaid õigusi seoses õppeinfosüsteemiga; teiseks, et kolledž on väidetavalt tekkinud õigustest loobunud eraettevõtja kasuks; kolmandaks, et kolledžis loodud õppeinfosüsteem ja eraettevõtja toode on samade autoriõiguste objektid," loetleb TIK riigikontrolli poolt loodud eeldusi.

TIK-i sõnul ilmestab raporti subjektiivsust ja kallutatust asjaolu, et kui riigikontroll tugines vaheraportis mitterelevantsele asjaolule, et TIKi infosüsteemi ja Stuudiumi funktsionaalsused on sarnased, siis raporti lõppversioonis tugineb riigikontroll "tehnilise lahenduse" sarnasusele, kuid jätab taas kord tuvastamata, kas konkreetsete arvutiprogrammide lähtekoodid on sama autoriõiguse objekt või mitte.

Inglise kolledž lisas, et raportis pole ühtegi viideti mis tahes kirjalikule tõendile, mis näitaks, et õppeasutus on oleks loobunud väidetavatest autoriõigustest, kuna vormikohaseid kirjalikke tehinguid pole sõlmitud.

"Kui Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama arvutiprogrammi koodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks, oleks tegemist kolledži autoriõiguste rikkumisega, mitte ainulitsentsist loobumisega ega õiguste üleandmisega ettevõtjale," kirjutatakse TIK-i kommentaaris.

Kooli arvates pole riigikontroll tõestanud faktiküsimust, kas Stuudiumi-teenust pakkuv ettevõtja kasutab sama programmikoodi, mille osas kolledžil on väidetavalt ainulitsents varaliste õiguste teostamiseks. "Pelgalt sama funktsionaalsus kahel arvutiprogrammil ei tähenda, et tuginetakse samadele autoriõigustele (koodile - toim.)," märgib TIK vastuses.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Libauudised poliitikat mõjutamas

Maailmas räägitakse üha enam libauudistest, millega püütakse mõjutada ka poliitikat.
Teema oli kõneks USA valimiste eel ning viimati enne pühapäeval Itaalias toimunud põhiseaduslikku referendumit.
Sageli kahtlustatakse, et valeuudiseid vorbitakse Venemaal. Kas see on nii? Mida kujutavad endast digihõimud?
Vestlusringis osalevad kommunikatsiooniekspert Liisa Past, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetuse juht Raimo Poom (foto: EPL), ERRi meediauuringute osakonna juht Andres Jõesaar ja saatejuht Neeme Raud.

Kuulake 6. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus