Narva koolitüdruku Darja surm tõi kuriteokahtlustuse kahele noormehele (1)

Video
19.09.2016 7:01
Rubriik: Eesti

Viru ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on Narvas mullu detsembri alguses 14-aastase koolitüdruku Darja tapmises kahtlustatav 1997. aastal sündinud noormees ning teist 1997. aastal sündinud noormeest kahtlustatakse tapmise varjamises.

Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross ütles, et tapmises kahtlustatav noormees kannab aasta algusest vanglakaristust röövimiste eest ning tapmise varjamises kahtlustatav noormees on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja temalt on võetud allkiri elukohast mitte lahkumise kohta.

"Praeguseks võime öelda, et neiu surm saabus lämbumise tagajärjel," ütles Gross.

Grossi sõnul on kahtlustatavad praeguseks andnud ütlused põhjalikumalt, kui mullu detsembris.

"Kõik, mis puudutab kuritegu, sellele eelnenud ja järgnenud sündmusi jäävad avamiseks kohtusaalis," kinnitas Gross ja lisas, et ka kogutud tõendid avaldatakse kohtus.

Gross kinnitas, et juhtum pole seotud alkoholi või narkootikumidega.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup ütles, et kuigi neiul ei olnud otseselt vägivallale viitavaid tundemärke, siis tehti surma põhjuse selgitamiseks ekspertiis.

Tema sõnul peeti juba eelmise aasta lõpus noormehed kinni, kuna neid kahtlustati neiu surma põhjustamises ettevaatamatusest, kuid esialgu ei olnud tõendeid, et kahtlustada neid tahtlikus tapmises ja nad tuli vabastada.

"Kuid uurimine jätkus ja kontrolliti ka teisi versioone, mis aga ei leidnud kinnitust. Mais esitasime neist ühele noormeestest kahtlustuse neiu tapmises ja teisele tapmise varjamises," ütles Kruup.

Kruubi sõnul ei olnud antud juhtumis tegemist juhusliku kuriteo ohvriks langemisega ning ohver ja kahtlustatavad olid omavahel tuttavad.

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on õiguskaitseasutused täitnud inimeste ootusi ning möödunud aasta ühe kõige enam avalikkust šokeerinud kuriteoga seotud kahtlustatavad on välja selgitatud ning nad saadetakse lähiajal kohtu ette.

"Raskete kuritegude avastamiseks on olulised nii uurijate, prokuröride ja ekspertide professionaalsus kui ka seaduses ettenähtud tööriistad ja võimalused. Kõnealuse kuriteo lahendamine on olnud politsei ja prokuratuuri kohustus Ida-Viru elanikkonna ees ning vaatamata sellele, et meie jaoks ei ole veel töö lõppenud, kuna kohtumenetlus seisab veel alles ees, on siiski hea, et saime täna inimeste paljudele küsimustele vastata," tõdes Perling.

Perlingu sõnul on vastuseid oodatud rohkem kui pool aastat, kuid töö selle kuriteo avastamiseks ei ole kordagi katkenud. "Selle kriminaalmenetluse raames on uurijate ja ekspertide poolt analüüsitud turvakaamerate salvestisi, tehtud DNA analüüsi, üle kuulatud terve rida inimesi," rääkis Perling.

Kreenholmi gümnaasiumi 14-aastane õpilane Darja jäi kadunuks eelmise aasta 4. detsembril, tema surnukeha avastasid tema sugulased viis päeva hiljem Pähklimäe terviseraja kaugeimas osas, umbes paari kilomeetri kaugusel tema kodust.

Kuigi Viru ringkonnaprokuratuur käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku ebaseaduslikku vabaduse võtmist käsitleva paragrahvi alusel, siis tegelikult teadsid uurijad algusest peale, et sisuliselt oli tegemist tapmisega.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus