Riik nõuab mehelt võlga, mille ta juba paarikümne aasta eest tagasi maksis
"Pealtnägija" uuris, miks tülitavad riik ja kohtutäiturid iga natukese aja tagant 20 aastat tagasi nooruserumaluse teinud meest, kes sai kriminaalkorras solidaarse rahalise karistuse ning selle kohe ka ära maksis. Nüüd on tal villand - miks info ei liigu ja miks temalt võla tasumist nõutakse?
Abikaasad Erved ja Monica Aru on viimased aastad justkui tüütu unenäo käes vaevelnud. Nende košmaaride antikangelaseks on, üllatus üllatus, kohtutäitur, kes nõuab perepea Ervedilt võlga, mille too tasus enda arust ära juba 20 aastat tagasi. Perekond Aru jaoks algas kurioosne võlalugu juba 1995. aastal, kui Erved mõisteti koos kahe kaaslasega süüdi varalise kahju tekitamises. Kohus määras talle karistuseks rahatrahvi ning solidaarvõla suurus oli tollal 30 000 krooni kolme isiku peale.
"Mina alustasin koheselt maksmist ja teised ka, mis summadega, ei oska konkreetselt öelda. Aga minul oli ta maha kantud juba 96-ndal aastal," meenutas Erved.
"2010. aastal, kui hakkasime abikaasaga tegema tuludeklaratsiooni, oli väljas kohtutäituri nõue ligi 2000 eurot," lisas abikaasa Monica.
Monica küsis Harju Maakohtu arhiiviosakonnast välja paberi, kus on must-valgelt kirjas, et vähemasti Erved Aru osas sai kohtulahend täidetud juba 1996. aasta oktoobris. Värske tõestusmaterjal viidi ka kohtutäiturile. Seejärel võeti maksuameti leheküljelt nende võlg maha ning kõik oli justkui korras.
Ja nüüd selle aasta alguses taaskord tuludeklaratsiooni täites sai Erved teada, et ta on jälle võlglane. "Siis oli ka kohe küsimus, et mis võlg see on? Aga seoses summa suurusega kohe aimasime, et see võib olla seesama," rääkis Erved.
Ja täpselt seesama, enda arvates juba ammu likvideeritud võlg, tuligi neid selle aasta algul juba kolmandat korda 20 aasta jooksul kummitama. Nüüd tuli võla tasumist jälle tõendama hakata.
"Helistasin uuesti kohtutäiturile ja uurisin, et miks siis jälle on, sai ju kõik tõestatud, et asjad on lahendatud. Tema ütles, et toimiku vahel ei ole pabereid, mis tõestaks, et mina olen maksnud midagi ja et ma olen üldse seal viis aastat tagasi käinud. Et seal pole mitte mingisuguseid dokumente," meenutas Monica.
Kogu kaasuse tegi keerulisemaks see, et vahepeal oli kohtutäitur muutunud. Selgus, et 2010. aastal asjaga tegelenud täitur Terje Tšapis oli vahepeal kriminaalkorras karistatud ja töölt vallandatud. Tema asemel oli toimik jõudnud kohtutäitur Urmas Tärno lauale. Sellest büroost öeldigi Monicale, et mapi vahel ei ole neid pabereid, mis ta viis aastat tagasi viinud oli.
"Küsimus on selles, et kus need paberid on, miks on nad kadunud, miks ei ole ühtegi jälge maas, et inimesed on maksnud?" on Monica hämmingus.
Everti sõnul on kohtutäituritel võimalik dokumente küsida Harju maakohtult. "Miks pean mina minema uuesti tõestama, kui tema peaks enne tegema kindlaks, et mille alusel ta läheb nõudma?"
Kohtutäitur Risto Sepp ütleb, et tegemist on tõendamiskoormuse menetlusega, kus võlgnik peab ise tõendama, et tema vastu nõudeid ei ole. Kohtutäituri sõnul ei saa võlgnikud tihti solidaarvõla põhimõttest aru. Antud juhtumi puhul ei saa tema sõnul olla nii, et jagan võla kolmeks, tasun enda osa ära, ja ülejäänu mind enam ei huvita.
"Inimestele vajab tihti selgitamist olukord, et ühe osa tasumine automaatselt ei tähenda seda, et sinu suhtes keegi enam nõuet täita ei või. Seal peab alati sulle meelde jääma, et kui on nõue tegelikkuses täielikult täitmata, siis iga hetk võidakse sinu vastu tulla ja nõuda isegi tervet seda solidaarnõuet, mis siis, et seal on veel kaks võlgnikku," rõhutab Sepp.
Ja ilmselt ongi koer siia maetud. Vähemasti üks kolmest süüdlasest pole oma osa tasunud ja seetõttu kannatavadki solidaarvõla teised osapooled. Perekond Aru kinnitab, et lisaks neile on ka teine võlgnik vähemasti osaliselt raha ära maksnud. Kolmanda isikuga neil aga igasugused sidemed puuduvad.
Ent siiski – kui Ervedil on siiski 10 000 krooni ehk kolmandik kogu nõudest tasutud, siis miks nõuab kohtutäitur temalt nüüd, 20 aastat hiljem, endiselt täissummat? Monica leiab, et sellisel juhul peaks see summa olema 10 000 krooni, mitte 2000 eurot.
Ka täiturite eestkõneleja Risto Sepp tunnistab, et selline nõue ei ole siiski päris korrektne.
"Kui tal on osaliselt ära makstud, siis kindlasti ei ole nõue korrektne. Siis saab olla ainult selle isiku vastu nõue sellises suuruses, nagu on tegelik võlg. Küsimusele, aga millest selline olukord on tekkinud, et see 2000 eurot tal üleval on, vastab Sepp, et seda peab ilmselt kohtutäituri käest küsima, millised andmed tal on.
Aga kui palju siis võlga tegelikult üleval on, on üsna segane. Võla sissenõudja täpselt summasid ei mäleta, aga arvab, et tasutud on vanas rahas 10 000 - 15 000 krooni ehk ligi 1000 eurot ning seda olevat ta öelnud ka kohtutäiturile.
Kui sissenõudja nii ütleb, siis järelikult nii ka on, sest vastavalt kehtivale täitemenetlusele puudub kohtutäituril kohustus sissenõudjalt täpsemaid andmeid nõuda. Ja kui võlgnik tunneb, et ta on juba võla ära tasunud ning talle tehakse liiga, siis ainuke viis täitemenetluse ebaseaduslikuks tunnistamiseks, on omakorda kohtusse minna. Seda võimalust soovitab ka Risto Sepp.
Erved avaldas lootust, et äkki saab selle aastaga see arusaamatus lõplikult lahendatud.
Toimetaja: Sven Randlaid