Adamson: liiklusõnnetused söövad 1-2% SKP-st aastas
Valitsuse liikluskomisjoni hinnangul olukord liikluses viimastel aastatel sisuliselt paranenud ei ole ning on jätkuvalt ebarahuldav.
Liiklusõnnetustes hukkunute arv eelmisel aastal küll vähenes, kuid õnnetuste ja neis vigastatute arv kasvas. „Liiklusõnnetuste kulu koos kaotatud eludega läheb riigile maksma 1-2% SKP-st, see on võrreldav meie kaitse-eelarvega," sõnas maanteeameti peadirektor Aivo Adamson.
"Pereliikme kaotanud lähedaste kurbus ja lein numbritesse ei mahu. Uuringutest selgub, et kõige suuremat ohtu elule ja tervisele näevad Eesti inimesed just liikluses, kus liikleja õnn sihtkohta jõudmisel sõltub suurel määral teistest teel sõitjatest. Turvalise liikluskeskkonna loomine vajab laiemat lähenemist ja ühiskonna eri valdkondade panust,“ lisas Adamson.
Möödunud aastal juhtus Eestis 1431 (2013. aastal 1385) inimkannatanuga liiklusõnnetust. Neis hukkus 78 (81) ja sai vigastada 1741 (1732) inimest.
Kuigi liikluses hukkunute arv on mõnevõrra väiksem kui eelmisel aastal, on see muutus väike ning märkimisväärsest olukorra paranemisest komisjoni hinnangul rääkida ei saa.
Mõnevõrra erandlikud olid 2014. aasta suvekuud, mil inimkannatanuga õnnetuste arv kasvas, kuid surmajuhtumeid oli vähem kui kolmel varasemal aastal.
Õnnetuste jaotuses eelmisel aastal märkimisväärseid muutusi ei toimunud. Ligikaudu 40% õnnetustest on kokkupõrked liikuvate sõidukite vahel, 25% on ühesõidukiõnnetused ning samapalju on ka otsasõite jalakäijatele. 10% on muid õnnetusi, sh siis otsasõidud loomadele, parkivatele sõidukitele, õnnetused, kus sõitja kukub bussis või trollis.
„Me peame võtma omaks mõttelaadi, et iga liiklussurm on liiga palju. Selle tulemuseni jõudmine on tänast olukorda arvestades raske, kuid me ei saa kuidagi leppida sellega, et oleme rahul, kui liikluses kaotab elu 50, 10 või kasvõi üks inimene aastas,“ märkis komisjoni esimees majandusminister Urve Palo.
Toimetaja: Priit Luts