Eestisse saabunud kvoodipagulastest pole keegi riigist lahkunud

Video
6.09.2016 11:10
Allikas: ERR / BNS
Rubriik: Eesti

Kui Lätist on lahkunud pea kõik Euroopa Liidu rändekava alusel rahvusvahelise kaitse saanud inimesed, siis Eesti vastu võetud inimestest ei ole lahkunud keegi.

Sotsiaalministeeriumi rahvusvahelise kaitse poliitika juht Triin Raag kinnitas BNS-ile, et ELi rändekava alusel Eesti vastuvõetud inimestest keegi lahkunud ei ole.

"Kõigile vastuvõetud inimestele või peredele on määratud tugiisik, neile on tagatud eesti keele õpe ja nad on läbinud kohanemisprogrammi. Tööturule sisenemist toetab töötukassa. Vastuvõetud inimeste seas on suur osa lapsi, kelle seast kõik kooliealised käivad koolis," ütles Raag.

Siseministeeriumi pressiesindaja Toomas Viks ütles ERR.ee-le, et Euroopa Liidu rändekava alusel on Eesti tänaseks vastu võtnud 47 sõjapõgenikku.

Viksi sõnul võivad Eestisse saabunud sõjapõgenikud Euroopa Liidu sees reisida, kuid oluline on teada, et rahvusvahelise kaitse staatusega seotud õigused kehtivad neil üksnes riigis, kes nad vastu võtab.

"Seega rahvusvahelise kaitse saanud inimene, kes siseneb mõne teise liikmesriigi territooriumile, ega täida selles teises liikmesriigis viibimise tingimusi, peab tagasi pöörduma sellesse riiki, kuhu ta ümber paigutati ehk riiki, kes võttis inimese ümberpaigutamise raames vastu," märkis Viks.

Viksi sõnul tuleb rahvusvahelise kaitse saajal mõnda teise EL-i riiki elama või tööle asumisel taotleda selle liikmesriigi elamisluba.

Kokku on Läti rändekava alusel võtnud vastu 69 varjupaigataotlejat, kelles viis said pagulasstaatuse ja 18 anti täiendav kaitse.

Läti telekanal LTV teatas eile, et Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel rahvusvahelise kaitse saanud 23 inimesest on Lätist lahkunud 21. Läti paigutab Euroopa Liidu rändekava aluse riiki saabuvad inimesed esmalt Mucenieki pagulaskeskusesse, kus nendega viiakse läbi menetlus ning otsustakse, millise staatuse nad saavad.

Läti siseministeeriumi kantsler Ilze Pētersone-Godmane ütles teisipäeval Läti rahvusringhäälingule, et toetuste kärpimine võib olla üks põhjusi, miks pagulased ja täiendavat kaitset saanud inimesed ei kibele Lätiga integreeruma ja otsustavad edasi liikuda Lääne-Euroopasse.

Eesti ametivõimud viivad menetluse läbi enne, kui inimene riiki saabub ning Eestisse saabudes toimetatakse nad kohe edasi neile määratud elupaika.

Eestis saavad sõjapõgenikud toetusi ja hüvitisi samadel alustel, mis iga teine Eesti alaline elanik.

Toimetas
Karin Koppel, Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus