Tsahkna: loodan, et saame tööhõivereformi rakendamisel tõsiseid muudatusi teha
Värske sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles, et koalitsioonileppesse saanud madalapalgaliste maksutagastuse süsteem on mõne mõttes paremgi kui IRL-i esialgne plaan ning tööhõivereformi rakendamisel tahab ta tõsiseid muudatusi teha.
Margus Tsahkna oli üks opositsiooni esindajatest, kes tööhõivereformi tõsiselt kritiseeris, kuid nüüd sotsiaalkaitseministrina peab ta sellega ise tegelema hakata.
"Tööhõivereformi rakendumine ei ole minu ministeeriumi all otseselt, aga väga palju teenused ja see maailm on. Minu kriitika oli suunatud ja on jätkuvalt suunatud tööhõivereformi reaalsele rakendamisele.
Oleme ka koalitsioonilepingusse sisse saanud kokkuleppe, et me vaatame ümber ja muudame tööhõivereformi jätkusuutlikuks, me vaatame üle Euroopa rahade kasutamise, me toome sisse omastehooldajate teema, mis on täna täiesti kõrvale jäänud.
Ma loodan, et kõigil nende inimestega, kellega koos me olime kriitilised töövõimereformi suhtes, koostöö jätkub ja me saame siin tõsiseid muudatusi teha," ütles Tsahkna saates "Uudis+".
Esimene lisaraha madalapalgalistele tuleb 2017. aasta alguses
Neid inimesi, keda koalitsioonileppesse saanud madalapalgaliste maksutagastus puudutab, on Margus Tsahkna sõnul suurusjärgus kuni 100 000 inimest.
"Me räägime siin eelkõige alampalga saajatest – alampalk on täna 390 eurot. Maksutagastust saavad need inimesed, kes saavad palka kuni 614-615 euroni," ütles Tsahkna.
Kokkuleppe järgi hakkab madalapalgaliste maksutagastuse süsteem tööle esimeset jaanuarist 2016.
"Inimene ise ei pea mingisuguseid lisabürokraatia taotlusi täitma, see saabub koos tulumaksu tagastusega. Näiteks 400 eurot palka saav inimene hakkab aastas tagasi saama peaaegu 900 eurot," lisas ta.
Esimene kord, mil lisaraha saada võiks, on seega 2017. aasta veebruari lõpp, märtsi algus.
Selline lahendus oli Tsahkna sõnul poliitilise kokkuleppe tulemus, algne IRL-i idee oli igakuine maksutagastus.
"Meie jaoks oli oluline, et me saavutaksime koalitsioonilepingus sama mahu ja mõjuga tulemuse, et madalama palgaga inimeste sissetulekuid parandada," ütles Tsahkna ja lisas, et kõnealune lahendus motiveerib lisaks mustalt madalat palka saavaid inimesi ametlikult tööle registreerima.
Ta rääkis, et kui IRL-i esmase mudeli puhul oleks sissetuleku sisse arvestatud ka erinevaid toetusi – lapsetoetusi, toimetulekutoetusi –, siis madalapalgaliste maksutagastuse puhul tehakse arvestus ainult palga pealt.
Miks aga seati maksutagastuse piir just 614-615 euro peale?
"Algus tehakse alampalgast. Laias laastus on see nii, et inimene saab 20 protsenti tulumaksu tagastusena tagasi. Ja siis tuleb lauge tõus kuni 615-ni. Kui väga lihtsustatult öelda – kui inimese palk tõuseb ühe euro võrra, siis tema maksutagastus väheneb 35 sendi võrra ja see jõuabki sinna 615 euroni välja," selgitas Tsahkna.
Toimetaja: Madis Järvekülg