Kohus ei vabastanud eluaegset vangi vanglast
Tartu maakohtu Jõgeva kohtumaja kaalus kaks meest mõrvanud ning muude raskete kuritegude eest eluks ajaks vangi mõistetud Oleg Pjatnitski vanglast vabastamist, kuid leidis, et tema vabastamine pole põhjendatud.
Kohus leidis, et kuigi seadus näeb ette võimaluse eluks ajaks vangi mõistetud inimese vabastamiseks pärast 30 aasta pikkuse vangistuse kandmist, siis praeguseks üle 33 aasta vangis olnud Oleg Pjatnitski (57) puhul oleks see ennatlik.
Kohus leidis, et eluaegset vangistust kandva kurjategija vabastamine vaid 14 aastat pärast viimase kuriteo toimepanemist ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise alustega ega vasta ka karistusseadustiku mõttele.
"Karistus ei kanna üksnes eri- vaid ka üldpreventiivset eesmärki - raskete kuritegude eest mõistetav ja ka ärakantav karistus peab andma ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ning rangeimal võimalikul viisil," märkis kohus.
Pjatntski vabastamisele oli vastu ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova ja Tartu vangla. Prokuröri hinnangul ei ole Pjatnitski sooritatud kuritegude laadi ja raskust arvestades kantud karistus piisav.
Kuigi Pjatnitski on parandanud oma käitumist ja suhtumist, on prokuratuuri seisukoha järgi tema lubamine ühiskonda ikkagi küsitav ja on kahtlused tema võimes vabaduses seaduskuulekalt käituda, leidis prokurör.
Kaks aastat tagasi Pjatnitski vabastamist kaalunud kohus märkis toona, et tema puhul on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 30 protsenti ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva viie aasta jooksul 23-40 protsenti.
Pjatnitski kuriteod
Pjatnitski mõisteti avaliku varguse eest neljaks aastaks vangi toonase ENSV ülemkohtu otsusega 1983. aasta 13. detsembril.
Kaks aastat hiljem mõisteti Pjatnitski süüdi vanglas toimepandud mõrvas, röövimises, vägistamises, oma sugukire ebaloomulikus rahuldamises ja huligaansuses ning karistati 15-aastase vangistusega.
1992. aasta sügisel mõistis ülemkohus Pjatnitski süüdi juba teise kaasvangi mõrvas ja karistas teda surmanuhtlusega.
Presidendi Lennart Meri 1993. aasta 5. märtsi otsusega asendati Pjatnitskile mõistetud surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.
2002. aasta sügisel mõistis Tallinna linnakohus Pjatnitski süüdi kaasvangile raskete kehavigastuste tekitamises ja karistas teda selle eest üheksa-aastase vangistusega, mis aga loeti kaetuks eluaegse vangistusega.
Pjatnitski karistuse kandmise algust arvestatakse 1983. aasta 12. maist.
Toimetaja: Marek Kuul