Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine põhjustab õigusteadlaste hulgas erimeelsusi
Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste ütleb, et riigikogulased on põhiseaduse järgi puutumatud ja seetõttu ongi nende õiguslikuks menetlemiseks vaja erireegleid. Tartu ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar leiab aga, et põhiseaduse ees on kõik võrdsed ning erisused kuuluvad nõukogude aega.
Rait Maruste ütleb, et riigikogu liiget ei saa vastutusele võtta nagu iga teist kodanikku, sest põhiseaduse paragrahv 76 järgi on riigikogulane puutumatu. Järelikult on tarvis menetluse erikorda saadiku jaoks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seadusemuudatuse järgi annab riigiprokuröri taotlusel riigikogu põhiseaduskomisjon hinnanguloa riigikogu liikme vahistamiseks. Jälitustegevuse loa annab Tallinna Ringkonnakohtu esimees, kui tavaliselt on selleks vaja esimese astme kohtuniku luba. Riigikogu hoones läbiotsimisi saab korraldada õiguskantsleri loaga. Peale selle peavad riigikaitsekomisjoni liikmed läbima julgeolekukontrolli.
Maruste sõnul ongi need kõige olulisemad asjad, mida immuniteedimenetlus reguleerib.
Maruste põhjendab neid sätteid ohuga, et täitevvõim võiks kohtu- või uurimismenetluste ettekäändel takistada parlamendiliikmete tööd või kahjustada parlamendi mainet.
Põhiseaduskomisjoni esimees meenutas, et Reformierakonna suhtes oli algatatud menetlus ja prokurör andis üle päeva intervjuusid. "Ja siis lõppes see mittemillegagi. Demokraatlikus õigusriigis oleks pidanud see asi minema kohtusse, kus vaieldakse läbi poolt- ja vastuargumendid. Praegu jäid domineerima ainult süüdistavad argumendid, mis ei leidnud kohtulikku hindamist. Ja selline teguviis on parlamendi mõjutamine," leiab Maruste.
Õigusteadlased hindavad uut olukorda erinevalt. See, et riigikogu liikme vahistamise lubamine on nüüd õiguskantslerilt antud riigikogu põhiseaduskomisjonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani hinnangul õigusemõistmist ei takista.
"Ütelda, et see nüüd teeb kuidagi riigikogulaste kriminaalvastutusele võtmise keerukamaks, ma ei julge küll ütelda. Ma ei usu, et siin põhiseaduskomisjon hakkaks põhjendamata takistusi tegema," arvas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter.
Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jüri Saar on aga põhimõtteliselt erisuste loomise vastu. Erisused on tema hinnangul nõukogude igand - tollal tunti seltsimehi isegi autonumbrite järgi.
"Seda seadust ei ole president veel kinnitanud. Tasub väga uurida, kas see ikkagi ei ole vastuolus põhiseaduse mingite teiste punktidega. Meil on põhiseaduse järgi inimesed võrdsed seaduse ees. Põhiseaduses ei ole ainult üks punkt, et riigikogu liige on puutumatu," märkis Saar.
Seni on saadikupuutumatus ära võetud Siim Kallaselt, Heiki Kranichilt, Margus Hansonilt, Jaanus Tamkivilt, Villu Reiljanilt, Ester Tuiksoolt, Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt.
Toimetaja: Sven Randlaid