Siseministeerium: avaliku korra tagamine võiks olla ka omavalitsuste ja turvafirmade pärusmaa
Et teha omavalitsustele lihtsamaks turvaettevõtete kasutamist avaliku korra tagamisel, plaanib riik anda turvatöötajatele rohkem õigusi. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul aga peaks avaliku korra tagamine jääma siiski politsei pärusmaaks.
Pärast neljandat märtsi, mil Tartus Küüni tänaval peksid noored kurjategijad läbi neid korrale kutsunud pereisa, patrullib kolmel õhtul nädalas kesklinnas lisaks politseile ja abipolitseile ka turvafirma, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Ühtlasi plaanib linn läinud aasta eeskujul teha turvahanke ka kogu suveperioodiks. Kokku kulub linnal tänavu turvaettevõtetele ligi 24 000 eurot.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul ostab linn turvateenust sisse ikkagi seetõttu, et politsei poolt pakutavaid patrullidest jääb avaliku korra tagamisel väheks. Ehkki sama teevad veel paljud omavalitsused, ei tohiks Klaasi sõnul olla normaalne.
"Linn on nõus toetama politseid. Me oleme toetanud abipolitsei formeeringuid ja turvakaamerate paigaldamist. Aga kui me räägime kesklinna tänavatest, siis seal peab olema avaliku korra tagamine Eesti politsei ülesanne," rõhutas Tartu linnapea.
Vastutusalad tuleb selgemalt ära määratleda
Siseministeeriumis on aga sündinud kavatsus muuta turvaseadust. Muuhulgas soovitakse laiendada turvaettevõtjate õigusi, et kaasata neid senisest enam politsei ülesannete täitmisse just avaliku korra tagamisel.
Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Eimar Veldre sõnul ongi avaliku korra tagamine mitte ainult politsei vaid ka kohaliku omavalitsuse töö. Küll aga pole paika pandud piiri, kes täpselt vastutab.
"Jäme joon jookseb sealt, kust maalt on inimeses elu ja tervis ohus. See peaks olema politsei ülesanne. Teised sellised avaliku korra rikkumised võiksid olla kohaliku omavalitsuse ja turvafirmade haldusalas," ütles Veldre.
G4S: politsei ei peaks enam patrullidesse nii palju investeerima.
Aktsiaseltsi G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu sõnul on turvaseaduse muutmine kindlasti vajalik. Tema hinnangul tähendaks turvafirmade suurem kaasamine ka politsei rahavajaduse vähenemist.
"Politsei ütles, et neil on vaja 6 miljonit eurot selleks, et panna tänavatele 20 patrullekipaaži. Tegelikult need samad patrullid juba sõidavad tänavatel aga need on turvaettevõtete patrullid," rääkis Sarapuu. Tema sõnul on ainuükis G4S-il Tartus 20 patrulli ja teiste ettevõtete peale võib veel sama palju ekipaaže kokku tulla.
"Seda investeeringut pole politsei vaja enam teha," toonitas G4S-i juht.
Selleks, et turvafirmad saaks täita rohkem politsei ülesandeid, ongi tarvis suurendada turvatöötajate õigusi. Sarapuu sõnul võiks turvafirmadel olla näiteks võimalik nõuda õigusrikkujalt isikut tõendavat dokumenti, ning viia teda politseijaoskonda või arestimajja.
Turvafirmad ja politsei peavad tegema koostööd
Samad punktid tõi välja ka Eimar Veldre. Samas peab tema sõnul koos õiguste suurenemisega, suurenema ka kontroll turvafirmade tegevuse üle.
"Ei saa olla nii, et politsei välijuht kontrollib ühtesid patrulle ja turvafirmad elavad kuskil oma elu, kuigi nad tegelevad täpselt sama avaliku ruumiga," selgitas Veldre.
Ta märkis, et koostöö välja töötamine ootab arutamist.Ühtlasi näeb turvaseaduse väljatöötamiskavatsus ette ka nõuete suurendamist turvatöötajate väljaõppele.
Toimetaja: Allan Rajavee