Kundas tähistati 25 aasta möödumist tsemenditehase renoveerimise otsusest

Video
Jaak Eelmets, Kunda
22.04.2016 22:18
Rubriik: Eesti

Kunda linnas oli tsemenditehas veerandsajandi eest nii oluline tööandaja kui ka tõsine keskkonnasaastaja. 25 aastat tagasi sõlmitud kokkuleppest algas tsemenditööstuse erastamine ja tehase edukas tänapäevastamine.

Kunda ja tsement on Eestis sünonüümid juba peaaegu poolteist sajandit. Uudishimuliku mõisahärra John Girard de Soucantoni huvist heledate mutimulla hunnikute vastu selgus, et need loomakesed savimerglit ehk tsemenditooret maa seest välja kaapisidki. Nii pandigi tehas püsti ning et sadam ja raudtee olid ukse all, sai kauba tarbijatele saata.

"Praegu me tähistame väikest tähtpäeva, kus esimene leping kirjutati alla selleks, et Kunda tehast hakata renoveerima. See leping viiski meid selleni, et aasta hiljem, 1992. aasta aprillikuus asutati eraettevõte Kunda Nordic Tsement," rääkis ettevõtte tegevdirektor ja juhatuse liige Meelis Einstein.

Tollane, 1960. aastatel rajatud ja ajalooliselt juba neljas tsemenditehas oli kehvas seisus, paiskas õhku 100 000 tonni tolmu aastas ning vajas hädasti tarku tulevikuvalikuid ja investeeringuid.

"Ma ütlesin, et kui tahate uut tehast, siis mind see ei huvita, kui tahate vana tehast paremaks teha ja moderniseerida, siis võin ma koos kolleegidega - Lauder oli mu partner - seda finantseerida ja uue projekti teha. See valik oli fantastiline, see oli superedukas," rääkis investor George A. Tsatsos.

Tsemenditehase renoveerimise käigus rajati Kundasse ka tänapäevane sadam.

Sadam ilma suurfirmata oleks kindlasti teist nägu, teise struktuuriga. Praegu me pigem otsime sünergiat ja kasutame seda sünergiat kahe osakonna vahel, kui nii võib öelda. Viimase 20 aasta koostöö on tõestanud, et see sünergia ennast õigustab ja see on võrdväärsete partnerite koostöö," rääkis Kunda sadama direktor Aleksandr Nikolajev.

"Ma arvan, et meil läheb küllaltki hästi ja oma osa selles on kindlasti ka tsemendi tootmisel ja sellel, et tsemendi tootmine on ennast aja jooksul tugevatele jalgadele püsti ajanud, mitte puhtalt monofunktsionaalselt tsement ja sellega seonduv, vaid ka killustik ja sellega seotud tooted ja sadam. See on meil aidanud n-ö rasked ajad üle elada," kinnitas Kunda linnapea Kaido Veski.

Tehasetolmust puhtaks saanud Kundas toodeti eelmisel aastal ligi 400 000 tonni tsementi ja pool miljonit tonni killustikku.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus