Presidendi eestvedamisel asutati Eesti Mälu Instituut

1.02.2008 18:37
Rubriik: Eesti
President Toomas Hendrik Ilvese eestvedamisel asutati täna  Eesti Mälu Instituut, mis loodi kodanikualgatuse korras kuue asutajaliikme poolt.
Tegu on akadeemilise uuriva institutsiooniga, mille abil pannakse teaduslikult, ausalt ja erapooletult kirja Eesti läheminevik, vahendas uudistesaade Aktuaalne kaamera.

President Lennart Meri poolt 1998. aastal ellukutsutud rahvusvaheline komisjon uuris Soome diplomaadi Max Jakobsoni juhtimisel pea 10 aastat Eestis sõjaajal ja mõned aastad hiljem toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid ja sellest valmis pea paarituhande leheküljeline koguteos. President Toomas Hendrik Ilvese ülekutse oli aga, et päevavalgele tuleks ka kõik inimõiguste rikkumised, mis on toime pandud aastatel 1948-1991, ja mis ei pruugi kvalifitseeruda inimsusevastaste kuritegude alla.

"Me tahame seda teha teaduslikult ilma viha ja eelarvamusteta, selleks, et me võiksime tulla toime oma olevikuga ja et ka tulevikus me saaksime vältida ajaloo kasutamist malakana, poliitilise vahendina," ütles president Ilves.

Justiitsminister Rein Langi sõnul huvitab üldsust eelkõige see mehhanism, kuidas toimib üks okupatsioonivõim, kuidas ta suudab alla suruda ühiskonda ja mida me peaksime sellest tulevikus õppima.

Seda uurimist hakkab koordineerima täna loodud Eesti Mälu Instituut, mille puhul Lang peab erakordselt oluliseks, et selle asutajate ringis ei olnud riik ega valitsus, vaid kuus asutajaliiget  ehk, nagu minister toonitas, vabad inimesed vabal maal ehk siis kolmas sektor. Mälu instituudi asutajaliikmed on advokaadid Indrek Teder ja Leon Glikman, ärimehed Rein Kilk ja Jaan Manitski, end hariduseluga sidunud Hannes Tamjärv ja notarite koja esimees Tiit Sepp, kes valiti ka viieliikmelise nõukogu esimeheks.

"Sihtasutuse nõukogu asutajate funktsioon ei ole mitte teadmiste kogumine, mälukildude kogumine, töö arhiivis - see on võimaluste loomine ajaloolastele selle töö tegemiseks," ütles Tiit Sepp

Nii president Ilves kui ka nõukogu liikmed on ühte meelt, et sarnaselt Jakobsoni komisjoniga peaks ka lähiminevikku uuriv komisjon olema rahvusvaheline, et keegi ei saaks öelda, et väike kiuslik Eesti peab nõiajahti. Seda enam, et kedagi hukka mõista ei ole selle uurimistöö eesmärk. Sihtasutuse stardikapital on 60 000 krooni, mille annetasid asutajaliikmed.
Toimetas
Sven Randlaid

Kommenteeri

reCaptcha: