Saaremaal lõppes Euroopa suurim üleujutusõppus

Video
Margus Muld
21.05.2016 19:37
Rubriik: Eesti

Saaremaal lõppes Euroopa suurim üleujutusõppus, milles osalesid nelja riigi päästemeeskonnad. Õppusel pidid päästjad muuhulgas tühjaks pumpama ka Kuressaare lossi vallikraavid, kus esialgsel hinnangul oli vett kuni 75 000 kuupmeetrit.

Kuigi Rumeenia, Rootsi ja Eesti pumbameeskondadel oli üle Saaremaa legendi järgi 20 sündmuskohta, pidi kulminatsiooniks ja ka katsumuseks saama siiski just Kuressaare lossi vallikraavide tühjakspumpamine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lääne päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja Viktor Saaremetsa sõnul pole üleujutused õppustel osalenud päästjate jaoks ebatavalised. "Meri tõuseb meil siin kriitilise piirini ja üle selle pea igal aastal ehk peame olema selleks valmis," kinnitas Saaremets. Ta lisas, et Euroopa Liidus on väga palju meeskondi, keda treenitakse hommikust õhtuni, päevast päeva selliste sündmuste lahendamiseks.

Õppusel oli kohal neli võimast pumpa, milledest kõige võimsam oleks pidanud vallikraavist minutis 24 000 liitrit vett välja imema ja enam kui kilomeetri pikkuste voolikuliinide kaudu merre juhitima. Selle ettevõtmisega taheti tegelikult täita n-ö kaks eesmärki korraga: päästjad said koostööks kogemust ja Kuressaare linn saab veest tühjad vallikraavid, mida koheselt oleks ka tehnikaga puhastama hakatud.

Õppuse plaanide kohaselt oleks hommikuks pidanud kohati vallikraavide põhi juba paistma aga täna keskpäevaks oli vett suudetud alandada umbes 70 sentimeetri võrra. Saaremaa päästepiirkonna juhataja Margus Lindmäe sõnul on harjutus kohalike päästajate jaoks huvitav väljakutse, sest nii suures mahus vett pole kunagi Eestis veel teisaldatud. "Samuti pole nii suuri üleujutusõppusi veel Euroopas korraldatud," lisas Lindmäe.

Õppus kasvaski oma raamidest välja, n-ö lubaduste täitmiseks Kuressaare linna ees. "Täna hommikuks olid lootused, et vett on oluliselt vähem ja nüüd on plaan B, et Eesti pumbad pumpavad ka homme veelm" kinnitas Lindmäe.

Viktor Saaremetsa sõnul aitavad taolised õppused paremini ette valmistada reaalse olukorraks. "Meie puhul on teada 36 tunnine prognoos ette ehk me saame kutsuda siis juba kaugemalt abi siia ette. Kui me saadame näiteks rootslastele abipalve, et oleks vaja homme sõitma hakata, siis ülehomme on nad kohal," selgitas Saaremets.

Üleujutusõppuse eelarvet, mis on 33 000 eurot, rahastab Euroopa Liit.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus