Lähiaastail on suuremad inimõigusi puudutavad väljakutsed seotud terrorismi ja põgenikekriisiga

Video
Anette Parksepp, Tartu
14.10.2016 21:55
Rubriik: Eesti

Juba 20 aastat on saanud eestlased pöörduda vajadusel Euroopa inimõiguste kohtu poole ja sellele tähtpäevale olid pühendatud ka Eesti õigusteadlaste päevad Tartus. Konverentsil leiti, et lähiaastatel on nii Eesti kui ka Euroopa suuremad inimõigusi puudutavad väljakutsed seotud terrorismi ja migratsioonikriisiga.

Eesti ühines Euroopa inimõiguste konventsiooniga 1996. aastal. 20 aasta jooksul on Eesti vastu esitatud umbes kolm tuhat kaebust, millest on sisulise otsuseni jõudnud 50 juhtumit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vähemalt ühe rikkumisega lahendeid on seejuures olnud 39.

Suhtarvuna on eestlased küllalt aktiivsed inimõiguste kohtu poole pöördujad: kui Euroopas on keskmiselt kümne tuhande elaniku kohta 0,49 kaebust, siis Eestis on kaebusi 1,45.

Eesti inimõiguste keskuse juhataja Kari Käsperi sõnul on aga eestlased oma õigustest informeeritud vaid teatud valdkondades.

"Kui vaatame, millised teemad sinna on jõudnud, siis eelkõige see puudutab kohtumenetluse küsimusi ja näiteks sõnavabaduse küsimusi. Aga väga vähe on muudes valdkondades - privaatsusõiguse kohta, eraelu õiguse või kaitsmise kohta ei ole Eesti osas eriti palju lahendeid olnud," selgitas Käsper.

Ka inimõiguste kohtu kohtuniku Julia Laffranque'i sõnul on Eestil arenguruumi eelkõige seni käsitlemata teemade esiletoomises, mis hakkavad ilmselt päevakorda kerkima tulevatel aastatel.

"Me tegeleme kõik siin küsimustega nagu terrorismi vastu võitlemine ja selle vastu võitlemise meetodite inimõigustele vastavus, majanduskriisi tagajärjed, põgenikekriis ja me ei oskagi võib-olla ette näha, millised järelmid nendest asjadest võivad tulla," rääkis Laffranque.

Euroopa inimõiguste kohtu enda suurim mure on kohtu presidendi Guido Raimondi sõnul suur ülekoormus, mistõttu võtab kaasuste menetlemine tohutult aega. Praegu on inimõiguste kohtu laual 76 tuhat kaebust.

"Kahjuks on juhtumeid - ja ma ei varja seda oma kõnes -, mille puhul me vastame peale kaheksat-üheksat aastat. Ja see ei ole loomulikult aktsepteeritav. Eriti kui võtta arvesse, et taotluse esitaja jõuab Strasbourg'i peale riiklike abinõude ammendumist," tõdes Raimondi.

Ainus lahendus on tema sõnul inimõiguste konventsiooni parem rakendamine riiklikul tasandil, eriti probleemsetes riikides nagu Ukraina ja Venemaa.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus