Mihkelsoni hinnangul ei tohiks liitlaste kohalolek suurendada pingeid Venemaaga
Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et liitlaste kohaloleku suurendamine Balti riikides ei ole pingete tõstmine lääneriikide poolt.
Mihkelson ütles ERR-i uudisteportaalile, et nii meie kui ka meie liitlased astuvad samme selleks, et mitte anda põhjust eskalatsiooniks.
Kui küsimuse all on, kas liitlaste kohaloleku suurendamine võib kaasa tuua pingete kasvu, siis Mihkelson esitab vastu küsimuse: "Mida on Venemaa teinud viimastel aastatel oma vägede, õppuste ja provokatiivsete käitumistega? See, mida lääneriigid teevad, on minu meelest mõõdukas reageering sellele, mida Venemaa on teinud," lausus ta.
Wall Street Journal teatas eelmisel nädalal, et NATO riigid paigutavad Balti riikidesse ja Poola neli pataljoni ehk umbes 4000 meest. Lõplik otsus lisavägede saatmise kohta langetatakse NATO tippkohtumisel Varssavis juuli alguses.
IRL-i eestseisus otsustas riigieelarve strateegiat tutvustaval arutelul, et täiendavate liitlasvägede vastuvõtmiseks vajalike summade leidmine peab olema üks valitsuse prioriteete.
"Suutlikkus liitlasvägesid vastu võtta on Eesti rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse mõõdupuu. Kui vastuvõtu planeerimise käigus selgub, et see nõuab täiendava taristu rajamist, siis tuleb selleks vahendid kindlasti leida," ütles Mihkelson.
Tema sõnul on liitlaste kohalolu ja tahe panustada Balti riikide, sealhulgas Eesti julgeolekusse praeguses pidevalt halvenevas julgeolekukeskkonnas kriitilise tähtsusega.
Mihkelson märkis, et liitlaste vastuvõtu tagamiseks vajalikud summad ei tohiks tulla iseseisva kaitsevõime arendamise arvelt.
Mihkelson rõhutas, et arvestades Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas paiknevat löögijõudu, on NATO poolse usutava heidutuse saavutamiseks hädavajalik suurendada liitlaste kohalolekut vähemalt pataljoni tasemele igas Balti riigis.
IRL-i eestseisus otsustas toetada prioriteetse valdkonnana täiendavate liitlastvägede vastuvõttu.
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks riigieelarve strateegia, mille järgi investeeritakse praegusest oluliselt rohkem liitlaste vägede viibimisse Eestis. Liitlaste sõjalise kohaloleku tagamiseks Eestis eraldab valitsus igal järgmisel neljal aastal 5,5 miljonit eurot. Kokku on see summa 22 miljonit eurot.
Toimetaja: Aleksander Krjukov