Rail Baltic tahab võtta maad 600 omaniku valdusest
Umbes 600 maaomanikku peavad osa oma valdustest loovutama planeeritava superraudtee rajamiseks, Rail Baltic läbib kolme maakonda ja Eesti osa pikkus on 210 kilomeetrit.
Selle alla jääb umbes 600 eramaavaldust, lisaks poolsada munitsipaalmaatükki ja riigimaad, kogu mahamärgitud trassi jaoks peab riik eraomanikelt kätte saama üle 500 hektari, kirjutab Maaleht.
Riik lubab maa omandada turuhinnaga, iga konkreetse maatüki või kinnistu turuväärtuse selgitavad välja atesteeritud kinnisvarahindajad.
Läbirääkimisi maaomanikega saab alustada pärast eelprojekti valmimist ning Pärnu maakonnas valmib see esimesena, sest seal on 80 protsenti uue rongitee alla jäävatest maadest riigi omanduses.
Majandusministeeriumis Rail Balticu trassi rajamise planeerimisega tegelevad Kristjan Kaunissaare ja Andres Lindemann hindavad, et kõige keerulisemaks kujunevad läbirääkimised Harjumaal, kus maa kõige kõrgemas hinnas.
Et maade võõrandamine kiiremini sujuks, on majandusministeerium algatanud mitme seaduse, sealhulgas maakorraldusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise eelnõu. Pärast seda, kui sundvõõrandamise alus on kõigis kohtuinstantsides kinnituse saanud ning jõustub, algavad uuesti läbirääkimised sundvõõrandamise tasu üle.
Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui kohus on tuvastanud sundvõõrandamise alused, siis see otsus jõustub ning riik saab hakata ehitama.
Raudteele jalgu jäävate kinnistute omanikud pole aga kuigi optimistlikud nn õiglase hüvitise maksmise osas, lisaks kardetakse, et raudtee viib nende maavalduse väärtuse alla ja muudab elu ebamugavamaks.
Toimetaja: Marek Kuul