Lõhkise küna ees: ministeeriumid jäid sisekaitseakadeemia kolimises eri meelele
Sisekaitseakadeemia kolimist analüüsiv töörühm sai valmis lõppraporti, mis kaardistab kooli kolimise maksumuse, julgeolekut puudutava ja haridusliku mõju. Justiitsministeerium toetab kõigiti sisekaitseakadeemia Narva kolimist ning on valmis seda protsessi ise vedama, ehkki kool jääks siseministeeriumi haldusalasse edasi. Viimane aga jätkuvalt kolimisplaani ei toeta.
Töörühma lõppraport sedastab, et Narva kolimisega loodaks õppekohad 400 alalisele ja 300 kaugõppe tudengile. Neid asuks õpetama 133 töötajat, kellest 45 tuleks palgata kohapealt. Lisaks viiks õppetööd läbi 175 mittekoosseisulist õppejõudu.
Õppehoone rajamisega kaasneks 53,3 miljoni eurone kulu, millest pärast olemasolevate hoonete müüki jääks puudu 34 miljonit. Rahaliselt soodsaim oleks töörühma hinnangul võtta kasutusele Narvale kuuluvad neli kinnistut Puškini tänava ääres. Kõige varem saaks õppetööga alustada 2022. aasta kevadsemestrist.
Aastaseks täiendavaks püsikuluks tuleks 2,2 miljonit eurot, mille toovad kaasa regioonitasu ehk palgakoefitsient ja kasvavad sõidukulud.
Raportis tõdetakse, et sisekaitseakadeemia õppekvaliteet halveneb õppejõudude kaadri vabatahtliku voolavuse tõttu nii enne kui ka pärast kolimist, sest parimaid õppejõude on enne kolimist keeruline motiveerida oma tööd jätkama. Samuti on keeruline leida Narvas uusi, kvalifitseeritud õppejõude. Eestis pole seni ka kogemust üleriigilise tähtsusega kõrgkooli üleviimisest riigi teise piirkonda.
Julgeolekuoht kasvab
Raport märgib, et arvestama peab ka julgeolekuohtudega, mis tulenevad Venemaa viimasel ajal intensiivistunud tegevusest - inimeste värbamisel ei peljata ka kompromiteeriva info kasutamist, näiteks jäädvustusi inimese elukommetest või eksimustest. Lisaks peab raportööride hinnangul arvestama Vene Föderatsiooni võimega elektroonilise luure valdkonnas, mis seab nii õppurid kui ka töötajad löögi alla ja muudab nad atraktiivseteks sihtmärkideks.
Justiitsministeerium raporti lõppjäreldustega ei nõustunud ja sedastab, et sisekaitseakadeemia viimine Ida-Virumaale on vajalik maakonna lõimimiseks ja elukvaliteedi parandamiseks. Selle Narva üleviimise alginvesteering ei erine ministeeriumi arvutuste kohalselt oluliselt kooli peahoone Tallinnasse jätmise maksumusest - mõlema versiooni kohaselt oleks investeeringukulu kolm kuni viis miljonit eurot, millele Narva kolimise korral lisanduks maksumusele veel püsikuluna õppejõududele makstav regioonitasu motivatsioonipaketi osana.
Justiitsministeerium ütles välja, et on valmis projektijuhtimise enda peale võtma, ehkki kool jääks siseministeeriumi haldusalasse edasi, üksnes kinnisvaraga seonduv muutuks justiitsministeeriumi pärusmaaks.
Justiitsministeeriumi kommunikatsioonijuht Riina Solman tõdes, et kaks ministeeriumit omavahel kolimise vajalikkuses kokkuleppele ei jõudnud.
"Töörühm oma viimasel kohtumisel sisekaitseakadeemia Narva viimise asjus kokkuleppele ei jõudnud. Justiitsministeerium ja siseministeerium jäid eriarvamustele, millist kasu ning milliseid riske sisekaitseakadeemia kolimine kaasa toob. Samuti jäädi lahkarvamusele, kui suures mahus uusehitisi sisekaitseakadeemia muudatusega seoses vajab. Teised töörühmas esindatud asutused põhilistes vaidlusküsimustes seisukohta ei võtnud;" kommenteeris Solman.
Valitsus arutab märtsi teises pooles
Kuivõrd kaks asutust omavahel ühist keelt ei leidnud, peab otsuse langetama valitsus. Arutelu on plaanitud märtsi teise poolde.
"Omalt poolt näeme lahendusena võimalust, et valitsus võiks anda ülesande sisekaitseakadeemia kolimisega seotud vara haldamiseks justiitsministeeriumile. Sellisel juhul jätkaks sisekaitseakadeemia küll siseministeeriumi valitsemisala asutusena, kuid justiitsministeerium saaks võtta kooli tegevuseks vajaliku kinnisvara valitsemise enda ülesandeks, tagades üleviimise eelnevalt kokkulepitavate optimaalsete kuludega. Nii ei peaks siseministeerium kartma riski, et projekt kuidagi tema valitsemisala eelarvet kahjustaks. Justiitsministeerium on valmis riigile olulise projekti eelnevalt kokkulepitavate optimaalsete kuludega ellu viima," sedastas Solman.
Justiitsministeerium on seisukohal, et kooli kolimisega paraneks avalike teenuste kättesaadavus Ida-Virumaal, paraneks piirkonna sotsiaalne keskkond, samuti sisejulgeolek ja siseturvalisus nii Ida-Virumaal kui Eestis tervikuna. Samuti on ministeerium veendunud, et õppekvaliteet ümberasumisega ei halveneks, sest õppejõudude puhul saaks kasutada rotatsioonisüsteemi, samuti polevat põhjust eeldada õppida soovijate vähenemist ning eeldada akadeemia muutumist regionaalseks õppeasutuseks. Justiitsministeerium usub, et kasvõi linnaujulate kasutamisel spetsiaalse õppebaas-ujula ehitamise asemel ning algselt plaanitust vähema arvu kohtadega ühiselamu rajamisel saaks kokku hoida ka arvetatud kogumaksumust.