Uudistepäeva kokkuvõte 23. veebruaril
Siin on valik tänastest ERR.ee uudistest vabariigi sünnipäeva eelõhtul!
Suur galerii: Kaljulaid andis üle teenetemärgid
Teenetemärgi said tänavu 113 inimest. "Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele," kirjutas president Kaljulaid presidendi kantselei otsuse eessõnas 9. veebruaril.
Eesti moeloojad ei heida kõrvale ka viimase hetke kleiditellimusi
Presidendi kõne ja piduliku kontserdi kõrval püüavad igal aastal vabariigi aastapäeva vastuvõtul televaatajate ja ajakirjanike pilke külaliste kleidivalikud. Eesti tuntud moeloojad tõdesid, et kuigi tööd on vahetult enne pidulikku sündmust palju, siis kõrvale ei heideta ühtki kleiditellimust.
Iiris Janvieri moemajas on väga kiired ajad, kuna töös on erakordselt palju peokleite. Moemaja omanike sõnul tuli tellimusi vabariigi aastapäeva vastuvõtuks veel vähem kui nädal enne pidulikku sündmust.
Moelooja Liina Stein ütles, et kuigi minevikus on ette tulnud ka kleite, mis valmivad üleöö, siis tänaseks on tema kollektsioonis ka valmiskleite, et kliendid kasvõi loetud hetked enne vastuvõttu peoriided selga saaksid. Sagedamini on Stein pidanud klientidele ära ütlema hoopis põhjusel, et mõni selline kleit on juba kellegi poolt ostetud.
Eesti mereväe uus ülem astus ametisse
Neljapäeval Miinisadamas aset leidnud tseremoonial määras kaitseväe juhataja kindral Riho Terras mereväe ülema ametisse mereväekapten Jüri Saska.
"Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidustuste eel on mereväe jaoks täna pidulik päev. Eesti merevägi on olnud aastakümneid esireas, et Eestit maailmale näidata," ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras oma kõnes.
"Üle 3000 kilomeetrise merepiiriga riigil on mereväge alati vaja. Eesti merevägi on ja jääb osaks Eesti kaitseväest ja Eesti kaitsevõimest," lisas Terras.
"Nagu kõik minu eelkäijad on andnud oma parima vastavalt oludele ja võimalustele, püüan ka mina jätkata meile pandud ülesannete täitmist ja Eesti merekaitse arendamist. Seda aga suudame teha ainult siis, kui töötame kõik koos, ühe eesmärgi nimel," sõnas Saska. "Tänane Eesti merevägi kuulub vaieldamatult maailmas miinitõrjekompetentsis eliidi sekka ja selle üle on põhjust uhke olla. Mereseire olukord vajab kiirelt lahendamist, samas tasub kiirustamise juures teha tarku otsuseid."
Riigi äriühingute nimetamiskomitee alustas tööd
Neljapäeval alustas tööd riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiseks moodustatud komisjon ehk nimetamiskomitee, esimesel koosolekul on päevakorras ülevaade riigi äriühingute kohta ning töökorra põhimõtted ja reglement.
„Nimetamiskomitee põhitöö on leida riigi äriühingute nõukogudesse liikmed, kes suudavad töötada meeskonnana ja kaitsta riigi kui omaniku huve. Soovin neile selles edu,“ ütles rahandusminister Sven Sester.
Nimetamiskomitee ülesandeks on teha ettepanekud äriühingu üldkoosolekule ehk vastavat äriühingut valitsevale ministrile nõukogu liikmete valimiseks ja tagasikutsumiseks, nõukogu liikmete arvu ja makstava tasu kohta.
Komisjoni kuuluvad erasektorist neli üldtunnustatud ettevõtlus- ja juhtimiseksperti Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O’Brock-Kaljuvee. Avaliku sektori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ning roteeruva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler.
Nimetamiskomitee hakkab tegelema 31 riigi osalusega äriühingu nõukogude liikmetega. Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 150 nõukogu liiget.
Soome rahvusringhääling Yle tellib uudistele välisauditi
Soome rahvusringhäälingu juhatus ja vastutavad toimetajad otsustasid, et Yle ajakirjandusliku otsustusprotsessile tuleb teha välisaudit, mille viib läbi Helsingi Ülikooli haldusõiguse professor Olli Mäenpää.
Mäenpää on olnud haldusõiguse professor alates 1982. aastast. Aastatel 1999-2003 oli ta avaliku sõna nõukogu (Julkisen sanan neuvosto (JSN ) ehk Eesti mõistes Pressinõukogu - Toim.) esimees, vahendas Yle.
Yle uudistetöö asjus on Soome avalikkuses kestnud terav vaidlus juba kolm kuud.
Yle vastutav peatoimetaja Atte Jääskeläinen avaldas lootust, et majavälise auditi abil õnnestub taastada organisatsioonis töörahu. "Me usume, et Yle ajakirjanduslik otsustusprotsess peab läbivalgustamisele vastu," sõnas ta.
Algselt loodeti Yles, et avalik arutelu ja ka avaliku sõna nõukogu analüüs peaminister Juha Sipilä kohta tehtud uudiste asjus rahustab olukorda. Nii aga ei juhtunud. "Tundub, et sellest jäi väheks ja me soovime majja töörahu tagasi tuua," lausus Jääskeläinen.
Auditi tegija saab täielikud volitused vaadata, mis Yles toimub ja kuidas seal otsuseid tehakse.
Soomes sai novembri lõpus alguse skandaal, mis on seotud peaminister Juha Sipilä väidetava katsega rahvusringhäälingu uudistetööd mõjutada. Juhtum viis terava vastasseisuni ajakirjanike ja Yle peatoimetaja Atte Jääskeläineni vahel ning selle tulemusena lahkus toimetusest ka kogenud ajakirjanikke.
Tüli tekkis artiklist, mis käsitles Sipilä ja tema lähisugulaste äriasjadest tulenevaid võimalikke vastuolusid ehk seda, et Sipilä sugulastele kuuluv firma Katera Steel sai suure tellimuse riigile kuuluvalt Terrafame kaevanduselt.
Le Peni populaarsus on enne presidendivalimisi tõusuteel
Prantsuse paremäärmuslikuks peetud Rahvusrinde juht Marine Le Pen on presidendivalimiste eel suurendanud oma edumaad esimeses hääletusvoorus, teises voorus suudab sõltumatu tsentrist Emmanuel Macron teda siiski võita, selgus neljapäeval avaldatud BVA-Salesforce'i arvamusküsitlusest.
Le Pen võidaks 23. aprillil toimuvate presidendivalimiste esimese hääletusvooru küsitlustulemuste kohaselt 27,5-protsendilise toetusega. Veebruari algul läbi viidud arvamusküsitluses oli Le Peni toetus 2,5 protsendipunkti võrra madalam, vahendasid Reuters ja Politico.
Macron jääks teiseks, kogudes 21 protsenti häältest, konservatiivide kandidaati Francois Filloni toetaks aga 19 protsenti valijaist. Mõlema toetus on veebruari algusega võrreldes ühe protsendi võrra madalam.
7. mail toimuvas teises hääletusvoorus peaks toetusprotsent Macroni ja Le Peni vahel jagunema 61:39 Macroni kasuks. Kui teise vooru pääseks Fillon, võidaks ta valimised 55 protsendiga ja Rahvusrinde juhti toetaks 45 protsenti hääletajaist.
ERRi juhatuse esimehe kandidaadid esitasid oma visioonid ERRi tulevikust
Täna avaldati ERR.ee arvamusküljel kolme ERR-i juhatuse esimehe kandidaadi visioonid. Erik Roose, Mart Luik ja Allar Tankler avaldasid ideed millest nemad lähtuksid rahvusringhäälingut juhtides.
Allar Tankler tõdeb, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.
Erik Roose sõnul on ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on Roose hinnangul kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.
Ka Mart Luik leiab, et praeguses ERRis puudub sisuliselt personalipoliitika. Tema sõnul peaks tuleviku ERR olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.
Homne ilm
Homme on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab kerget lund või lörtsi. Puhub lääne- ja loodetuul 4-10, rannikul puhanguti 15, saartel 9-14, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur -3..+1°C.
Toimetaja: Allan Rajavee