Raasiku vallavanem: Rae vald keeldus ühinemisest jaburatel põhjustel
Raasiku vallavanema Raivo Uukkivi hinnangul on ühinemisettepaneku tagasi lükanud Rae vallajuhtide ettepanekud otsitud, trafaretsed ja naeruväärsed. Rae vallavolikogu esimees Agu Laius ütles, et tegutseb vallaelanike huve ja soove arvestades.
Harjumaa Rae vallavolikogu teatas teisipäeval, et otsustas keelduda naabervalla Raasiku liitumisettepanekust.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Rae vallavolikogu esimees Agu Laius selgitas, et Rae ja Raasiku liitumisega halveneks ennekõike Rae valla sotsiaalmajanduslik olukord ning pikemas perspektiivis pidurduks elukeskkonna areng.
Laius ütles, et 16 650 elanikuga Rae vald vastab seadusega ette antud 5000 elaniku nõudele ja samuti soovituslikule 11 000-le, mille tõttu ei ole liitumine vajalik.
"Laius on Rae vallas Reformierakonna sülekoer, söövad peost ja teevad, mida ülemused käsivad," ütles sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Uukkivi kolmapäeval ERR-ile.
Raasiku vallavanemana Rae vallavolikokku kuuluva Uukivi sõnul on kummaline, et Toompeal valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna esindaja haldusreformile vastu seisab, väites, et tegemist on ilmselt kartusega kaotada oma ametikoht.
"Otsus tehti Rae valla elanike seas küsitlust läbi viimata ja ettepanekule reageeriti Rae valla mätta otsast vaadates, mitte riiklikke huve silmas pidades," sõnas Uukkivi.
Laius ütles Uukkivi väljaütlemisi kommenteerides ERR-ile, et iga poliitikut iseloomustab kindlasti tema sõnakasutus ja väljendusstiil.
"Valla elanike huvides tehtud otsust ei saa tõlgendada reformile vastutöötamisega, kuna Rae vald vastab igati seaduses sätestatud kriteeriumile ja ka pehmemalt sõnastatud soovituslikule elanike oodatavale arvule. Rae vallas on üle 16 500 elaniku ja elanike arvu kiire kasv jätkub. Igal aastal lisandub üle 800 elaniku, mis paneb vallale väga suure koormuse luua pidevalt uusi lasteaia- ja koolikohtasid. Eeloleval paaril aastal on vaja ehitada kaks uut lasteaeda ja veel üks uus kool. Kõike seda saame teha üksnes laenu abil ning laenukoormusega oleme jõudnud lubatud piirini. Juba sellest on võimalik järeldada, et Rae vallal puudub võime sama intensiivset arengut laiendada liituda soovivale vallale," rääkis Laius.
Laius märkis, et ta pole Rae vallas ametis, vaid saab volikogu esimehena teatud hüvitist. "Oma töökohal SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis valis nõukogu mu kolmandat korda ametisse tähtajaga märts 2020," selgitas Laius oma positsiooni.
Laius toonitas, et arutamise all ei olnud mitte ühinemine, vaid ettepanek alustada läbirääkimisi. "Rae volikogu pidas korrektseks anda keelduv otsus kiiresti, et Raasiku vallal jääks veel aega uute otssute tegemiseks selmet alustada läbirääkimisi ja nende lõppedes aasta lõpus anda teada, et läbirääkimised ei õnnestunud ja panna Raasiku vald olukorda, kus and enam ise midagi ei saa otsustada."
Küsitluse mittekorraldamise kohta ütles Laius, et teavitas inimesi Raasiku volikogu ettepanekust valla sotsiaalmeedia kaudu. "Arutasin seda aleviku- ja külavanematega. Läbirääkimiste alustamiseks toetavaid seisukohti ma neilt ei saanud. Sain teada nende üksmeelse vastuolemise liitumisele. Seadus ei kohusta läbirääkimiste ettepaneku saamisel korraldama rahvaküsitlust. Küsitluse korraldamine on seaduses ette nähtud liitumislepingu valmimise järgselt," ütles Laius. "Loomulikult võib alati soovida mahukamaid analüüse ja ka jääda nende osas eriarvamusele."
Raivo Uukivi seisukohavõtt vallavolikogu istungil muutmata kujul:
Rae vallavolikogu otsuse eelnõu „Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamisest ja ühinemisläbirääkimiste alustamise ettepanekust keeldumine“ arutelu juurde.
20.09.2016
Raasiku vallavolikogu tegi 09. augusti 2016 otsusega nr 51 ettepaneku Rae vallavolikogule alustamaks ühinemisläbirääkimisi. Ettepaneku tegemisele eelnes pikk arutelu, milles põhiliseks seisukohaks jäi, et Raasiku vald soovib jätkata iseseisvana ka pärast 2017 aastat. Paraku reformierakondliku ministri eestvedamisel ja IRL-i ja SDE kaasa jooksmisel võeti vastu haldusreformi seadus. See seadus keskendub territoriaalsetele muudatustele ja aluseks on võetud elanike minimaalne arv, millisega saaks iseseisvana jätkata. Selleks müstiliseks ja põhjendamata numbriks sai 5000. Raasikul on elanikke 4773.
Oluline on teada:
Kuigi erinevalt paljudest teistest Eesti ja Harjumaa valdadest on Raasiku vald läbi taasiseseisvumise perioodi elanike arvu kasvatanud, siis pole see kasvukiirus piisav, et 2017 aasta alguseks nõutud kriteerium saavutada. Raasiku vald, sarnaselt teistele Tallinna piirkonna valdadele, elab oma igapäevast elu Tallinna suunas ja see oli ka põhjuseks, et teha ühinemisläbirääkimiste ettepanek naabritest just Raele.
Rae vallavolikogu peab seadusest lähtuvalt andma Raasiku vallavolikogule vastuse kahe kuu jooksul. Seega pidi teema tulema arutusele hiljemalt 20.septembri istungil.
Üllatusega lugesin eelnõu eitavat pealkirja ja veel enam üllatusin kui nägin eelnõu autori nime, sest just IRL on olnud läbi pika aja haldusreformi eestvedaja. Kahjuks kubiseb seletuskiri arvamustest ja ei saa ka seletuskirjast teada miks ühinemisläbirääkimisi ei või algatada, leiame seletuskirjast aga hulgaliselt lapsikud põhjendusi. Toon näiteid:
1. Läbivalt räägitakse liitumisest, liitumistaotlusest jms. Kahjuks on seletuskirja/eelnõu koostaja jätnud tähelepanuta, et Raasiku vald ei ole teinud Rae vallale liitumistaotlust. Raasiku vald on teinud ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Need läbirääkimised ei pea positiivselt lõppema, kuid miski seletuskirjas toodust ei põhjenda nende alustamata jätmist.
2. „Tuleb tõdeda, et Raasiku valla liitumistaotluse ja arengukava vahel puudub kooskõla.“ Ja siia juurde loetletakse Raasiku vallavolikogu poolt ühinemisläbirääkimiste otsuse eelnõu seletuskirjast tegevusi ning spekuleeritakse eelarvestrateegiast loetud laenuvõimekusega, kombineeritakse tegevuste juurde ennustuslikke numbreid, mis on kümneid kordi suuremad tegelikest investeerimisvajadustest. Nt Aruküla PK laiendamine ei maksa isegi unes 4 miljonit, vaid ca 200000.- ja on planeeritud 2017 eelarves. Teede kõvakatte alla viimine on samuti korrutatud Rae volikogu otsuse eelnõu juures olevas seletuskirjas vähemalt 10-ga. Nii ka kõik muud tegevused, mis on tegelikult kõik ühe kohaliku omavalitsuse igapäevane tegevus ja millega tegeletakse täna ja ka homme, sõltumata kas ühinetakse kellegagi või mitte. Ka ei ole nende tegevuste rahastamiseks vaja laenu võtta.
3. „Seega on liitumisettepaneku seletuskirjas nimetatud olulised objektid rahalise katteta ning neid oleks võimalik teha ainult Rae valla täiendavate laenude arvelt, milleks samuti puuduvad võimalused“ Kust eelnõu koostaja sellise mõtte võttis? Koos võimaliku ühinemisega tuleb kaasa ka Raasiku valla tulubaas, mille arvelt suur osa tegevusi rahastatakse. Raasiku valla elanikel on pigem hirm, et Rae valla suured investeerimisvajadused jätavad Raasiku vaeslapse ossa. Minu seisukoht on, et ka see on ekslik seisukoht. Lisaks mitmed investeeringu teemad (kergliiklusteed Rae suunal) on sellised, mida ei pea tegema kohe.
4. „Raasiku valla liitumisotsuse seletuskirjas on viidatud ka uuringutele ja riiklikele strateegiatele, mis väidetavalt toetavad ühinemist Rae vallaga. Tegelikult ei ole ükski kolmest väljatoodud teemast otseselt seotud omavalitsuste piiridega.“. Kummaline sõnaväänamine? Loomulikult piiridega pole seotud, selleks ka sõnastus – toetavad ühinemist Raega.
Kõike eelnevat teades on kummaline ja tegelikult ka kontekstiväline järeldus „Eelnevat kokku võttes saab asuda veendumusele, et Raasiku vallaga liitumine ei ole Rae valla elanike huvides“. Seletuskirjas pole ühtegi põhjendust, analüüsist rääkimata, mille alusel saaks sellist järeldust teha. Et sellist järeldust teha, selleks ongi vaja:algatada ühinemisläbirääkimised ja teha analüüsid.
Kui analüüside tulemused toetavad tehtud järeldust, siis saabki selle läbirääkimiste lõppprotokollis välja tuua.
Täiesti vastutustundetu on sellist järeldust presenteerida ilma põhjaliku analüüsita. Ja lisaks pean eelnõu koostaja tähelepanu juhtima tõsiasjale, et 1,7 miljonit ühinemistoetust ei ole mitte Raasiku või Rae investeeringute toetamiseks, vaid erinevate dokumentide (sh arengukavad, eelarvestrateegiad, üldplaneeringud) ühtlustamiseks. Kui sellest tegevusest üle jääb, siis saab seda toetust ka mujale kasutada. Kui liitmine tuleb sunniga (vähemalt kehtiv seadus seda lahendust pakub), siis tuleb ka kogu paberimajandus ühtlustada valdade eelarvest ilma toetuseta.
Lõpetuseks kordan - Seletuskiri on koostatud kontekstiväliselt ja väga mannetult. Pole isegi mõistetud, et ettepanek on tehtud läbirääkimiste alustamiseks. Kogu seletuskiri räägib liitumisest/mitteliitumisest. Sellest saaks rääkida alles pärast ühinemisläbirääkimiste käigus saadud teabe analüüsimist.
Toimetaja: Indrek Kuus