Eesti Loomakaitse Liit soovib karmistada loomade väärkohtlemisega seotud karistusi

Video
Elo Ellermaa
5.04.2016 19:24
Rubriik: Eesti

Eestimaa Loomakaitse Liit tegi justiitsministeeriumile ettepanekud muuta loomade väärkohtlemisega seotud seadused oluliselt karmimaks. Ettepanekud hõlmavad nii karmimaid karistusi kui seda, kellel on õigus loomade väärkohtlemise juhtumeid kohtusse anda. Hoiatame, et loos võib esineda häirivaid kaadreid.

Eelmise aasta kevadel mõistis kohus Rando Randma mitme looma julmas tapmises vangi. Reaalselt oli ta vangis 7 kuud. Juba kohtuotsuse väljakuulutamise järgselt tulid meeleavaldajad Toompeale nõudma, et loomade väärkohtlemine tooks kaasa rangemad karistused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ka Eestimaa Loomakaitse Liit esitas juba 2012. aastal parandusettepanekud vastavate seaduste karmimaks muutmiseks. Toona ei leidnud ettepanekud riigipoolset toetust ning nüüd on liit selle tee uuesti ette võtnud.

Kui täna saab isikut looma julma kohtlemise eest karistada rahalise karistuse või kuni ühe-aastase vangistusega, siis justiitsministeeriumile saadetud ettepanek näeb ette just karistuse maksimummäära karmistamist.

Eestimaa Loomakaitse Liidu juristi Piret Teesi sõnul võiks maksimummäär olla kõrgem. "Kui see maksimummäär oleks kõrgem, siis on kohtutel õigus ka pikemaid vanglakaristusi määrata. Meie soovime, et see määr oleks 3 aastat," rääkis jurist.

Teesi sõnul on praegu probleem aga ka selles, et loomade väärkohtlemise puhul algatab politsei üldse väga vähe menetlusi. Loomakaitse Liidul on praegu käsil mitu sellist väärkohtlemise juhtumit - nende käed on aga täna seotud, sest neil puudub õigus kohtusse kaevata.

"Meil oli üks juhtum, kus kass oli jõhkralt läbi pekstud, tal olid neuroloogilised kahjustused ja politsei ütles, et see ei ole julm viis. Kaebasime edasi. Prokuratuur ütles sellepeale, et see mees oli hädakaitse seisundis, sest kass kriimustas teda ja kohtud ei saanud midagi teha, sest kaebeõigust ei ole," tõi Tees näite.

Nii ongi Loomakaitse Liit teinud ettepaneku anda menetlusvälistele isikutele õigus vaidlustada kriminaalmenetluse algatamata jätmine kohtus. Kui kohus kaebuse rahuldab, siis menetlus ikkagi viidaks läbi ning suureneks võimalused väärkohtlejate karistamiseks.

Lisaks soovib Loomakaitse Liit pikendada maksimaalset aega, mil karistatud inimene ei tohi loomi pidada. Ministeeriumile tehti ka ettepanek sätestada zoofiilia ehk loomaga suguühtesse astumine sõnaselgelt kuriteoks. Justiitsministeeriumist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et Loomakaitse Liidu saadetud kirja tutvutakse ja seda analüüsitakse.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!