Minister: pensionisüsteem näitab kõige selgemini, millised meie probleemid on

Video
15.09.2016 21:33
Rubriik: Eesti

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul tuleb Eestis tähelepanu pöörata kõigile demograafia probleemidele ning pensionisüsteem näitab kõige selgemalt ära, millised need probleemid on.

Tsahkna selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et analüüside kohaselt peaks aastal 2040 olema Eestis pensioniiga umbes 70. eluaasta juures, et oleks võimalik maksta enam-vähem samasuguseid pensioneid nagu täna.

Ministri sõnul on tal hea meel, et olukorra üle tõsiselt arutatakse. "Täna oli valitsuskabinetis tõsine arutelu ja võeti põhimõttelised suunad, kus tunnistati, et, jah, see pensionisüsteem pole jätkusuutlik ja me peame tegema otsuse," sõnas ta.

"Kuu aja pärast otsustame pensionireformi üle ja just läbi nende otsuste, et me läheme vaatama, mis on oodatav keskmine eluiga, anname suurema paindlikkuse, et inimesed ise saaksid valida ja vaatame, et pensionid oleksid võrdsed. Aga igal juhul pensionid peavad olema vähemalt samaväärsed kui täna," lisas ta.

Vastates saatejuhi kommentaarile, et võib-olla peaks pensioniea tõstmise asemel rääkima sellest, kuidas inimesed oleksid tervemad, ütles Tsahkna, et tema ülesanne oli välja tuua pensionisüsteemi nõrkus. Ta lisas aga, et samal ajal käib ka debatt selle üle, kuidas rahastada haigekassat, kuidas inimesed oleksid tervemad.

Tsahkna sõnul on tema enda südameasi aga see, kuidas eestlastel sünniks rohkem lapsi.

 "Haigekassa arutelu pöörab tegelikult ka tähelepanu sellele, kuidas me oleksime tervemad. Nii et me tegelikult peame vaatama kõiki demograafia probleeme, mis meil on. Täna on need alasti laua peal ja pensionisüsteem näitab kõige ilusamini, kõige selgemalt, millised need probleemid on," märkis minister.

Tsahkna lisas, et pensioniea tõus on paratamatus igal pool, mitte ainult Eestis.

"Tähtis on see, et inimesed oleksid aktiivsed, terved, aga veelgi tähtsam on see, et me saaksime aru, et need põhjused on kõik sellepärast, et meil on liiga vähe lapsi," ütles Tsahkna.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus