Uudistepäeva kokkuvõte 7. oktoobril

Uudistepäev (Foto: ERR)
7.10.2016 14:09
Rubriik: Eesti

Siin on valik uudistest, mis mõjutasid tänast uudistepäeva!

Ansip: ajakirjandusel on oma süü, miks presidendivalimiste protsess nii läks

Endine Reformierakonna esimees Andrus Ansip leiab, et uue presidendiga võib rahul olla, küll aga mitte protsessiga, mis selleni viis. Nüüdne Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip ütles ERR.ee-le, et on presidendivalimiste tulemusega rahul. "Ma hindan Kersti Kaljulaidu väga kõrgelt, tema rolli Kontrollikojas."

Samas väljendas Ansip rahulolematust presidendivalimise protsessiga.

"Tundub, et see süü, miks protsess nurjus - see protsess kestis viis kuud - , lasub nii erakondadel, kes ei olnud koostöövalmis, kui ka paljudel ajakirjanikel, kes kiitsid neid, kes kaljukindlalt asusid ühe kandidaadi taha. Lõpuks meil oligi nii, et kõik asusid ühe ja oma kandidaadi taha teda toetama ja seda ühist ei leitudki, mis loomulikult ei olnud soovitud eesmärk," leidis Ansip.

Endine peaminister Ansip oleks tahtnud näha presidendi äravalimist parlamendis esimese kahe vooru jooksul, seejuures ei osanud ta oma kandidaadieelistust esile tuua.


Justiitsministeerium keelab tulevast oktoobrist vanglates suitsetamise

Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas määruse, millega keelatakse alates järgmise aasta 1. oktoobrist vanglates suitsetamine. "Vanglates suitsetamise keelamine on suunatud nii kinnipeetavate, vahistatute kui ka vanglateenistujate tervise kaitsele, samuti julgeoleku ja korra tagamisele," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Minister rõhutas, et suitsetamist ei saa pidada ka põhiõiguseks, küll aga on riigil kohustus tagada, et vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei oleks olukorras, kus neil ei ole võimalik vältida tubakasuitsu sissehingamist ja praegusel juhul ei ole seda võimalik teha. "Igal isikul on õigus viibida tubakavabas elu- ja töökeskkonnas," märkis Reinsalu.

Erinevad vanglad kasutavad suitsetamisest loobumise toetamisel erinevaid motivaatoreid nagu võimalus kasutada raamatukogus olevaid suitsetamisest loobumise raamatuid või kõiki raamatukogus olevaid raamatuid soodustingimustel, mittesuitsetajatest kinnipeetavatele on mõeldud lisasportimise aegu, tervislikku lisatoitu, võimalust osta kauplusest suuremates kogustes osasid toiduaineid, võimalust vaadata rohkem televiisorit.


FOTOD: esimesed Hollandist ostetud lahingumasinad jõudsid Eestisse

Reedel jõudsid Eestisse esimesed Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinad CV9035.
Hommikul sildus Paldiski Põhjasadamas kaubalaev, mille pardal kokku 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ning üks naastetank. Pärast mahalaadimist toimetatakse masinad 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse.

Eesti sõlmis 2014. aasta lõpus Hollandiga lepingu 44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ning tanki Leopard 1 baasil ehitatud kuue toetusmasina ostmiseks. Hanke maht on 113 miljonit eurot.

Jalaväe lahingumasinad ehk rauterid jõuavad Eestisse aastatel 2016-18. Hangitud lahingumasinad on kasutatud, kõige vanem masin on seitse aastat vana.

Enne Eestile üleandmist läbivad kõik masinad Hollandis hoolduse ja vajadusel ka remondi.


Maanteeamet loobus plaanist vähendada sõidueksamite tegemise kohti

Maanteeamet taganes oma plaanist vähendada sõidueksami andmise kohti kuue suurema linnani ning teatas, et sõidueksameid hakatakse vastu võtma kõigis maakonnakeskustes.

Pärast suviseid kohtumisi kohalike omavalitsuste esindajate ja ettevõtjatega otsustas maanteeamet oma reformikavva viia sisse muudatused. Uuendatud reformikava tulemusena luuakse Eestile ühtne eksamikeskus, mis hakkab järgmisel aastal vastu võtma eksameid maakonnakeskustes, eksamineerijad teevad selleks väljasõite, teatas ameti pressiesindaja reedel.

„Liiklusohutuse parandamise eesmärgil planeeritud eksamineerimise koondumine üksnes suurematesse linnadesse tegi paljudele muret. Usun, et saame liiklusohutuse eesmärgid täita ka nii, kui vaatame üle sõiduoskuse nõuded. Noor juht peab oskama korralikult sõita nii linnas kui maanteel," ütles maanteeameti peadirektor Priit Sauk reedel pressiteate vahendusel.

"See oli ka üks idee, mida aruteludes meile pakuti. Kõik mõistavad vajadust konkreetseid samme ette võtta selleks, et liikluses toimuks vähem õnnetusi ja raskeid õnnetusi üldse ei juhtuks. Kahjuks on neid veel liiga palju,“ lisas Sauk.

 

Nobeli rahupreemia sai Colombia president

Tänavuse Nobeli rahupreemia sai Colombia president Juan Manuel Santos kodusõja lõpetamiseks tehtud pingutuste eest.
Santos on vedanud rahuleppe tegemist mässuliste rühmitusega Colombia Revolutsioonilised Relvajõudud (FARC).

"Norra Nobeli-komitee otsustas anda 2016. aasta Nobeli rahupreemia Colombia presidendile Juan Manuel Santosele resoluutsete püüdluste eest tuua lõpp üle 50 aastast riigis kestnud kodusõjale," ütles komisjoni esimees Kaci Kullmann Five.

26. septembril kirjutasid FARC ja Colombia valitsus alla rahuleppele, mis oleks konflikti lõpetanud, kuid dokument lükati pühapäeval referendumil napilt tagasi ning pooled naasid läbirääkimistelaua taha.

 

Belgias häirib streik lennujaamade ja ühistranspordi tööd

Belgias reedel kärbete tõttu toimuva streigi tõttu on kogu riigis häiritud suuremate lennujaamade ja ühistranspordi töö, osa tehaseid on suletud.
Brüsseli lennujaam soovitas reisijatel võtta kaasa ainult käsipagas, sest enamik lende toimuvad, kuid osa pagasitöötajaist streigivad ja on sulgenud veokite pääsu kaubalaadimisalale, vahendas Reuters.

Rongiliiklus toimub tõrgeteta, bussiliiklus on aga häiritud kogu Belgias. Brüsseli linnatransport töötab 75 protsendi ulatuses.

Streikijad ei ole rahul valitsuse kärbetega, sest nende hinnangul tahetakse töönädalat pikendada ja loobuda paika pandud palgatõusust.

 

Vene sõjalennukid rikkusid Eesti ja Soome õhupiiri

Soome kaitseministeerium teatas neljapäeval ja ööl vastu reedet Vene sõjalennukite kahest õhupiiririkkumisest, pärastlõunal teatas Eesti kaitsejõudude peastaap sarnasest rikkumisest Vaindloo saare lähedal.

Peastaap ütles pressiteates, et öösel kell 2.38 sisenes ilma loata Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas Venemaa Föderatsiooni relvajõudude hävituslennuk Su-27.

"Lennuk viibis Eesti õhuruumis alla minuti. Lennuki transponder oli välja lülitatud, lennuplaan oli esitamata ning lennukil ei olnud raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega. Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi," seisab teates.

Vene hävitaja Su-27 sisenes neljapäeva õhtul kell 21.33 Porvoost lõunas Soome lahe kohal Soome õhuruumi, teatas kaitseministeerium.

Esimest korda sisenes Vene hävitaja Su-27 neljapäeval Soome õhuruumi kell 16.43 ja viibis seal umbes minuti. Vene lennuk sisenes Soome õhuruumi Porvoost lõunas ja liikus kilomeetri sügavusel Soome territooriumil.


Inimeste maksimaalne eluiga võib küündida pelgalt 115 aastani

Kuigi inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab tänu meditsiini arengule ja ohutumale elukeskkonnale jõudsalt, pole nendemaksimaalne vanus viimastel kümnenditel märgatavalt tõusnud, näitab värske uuring. Töö vihjab, et inimeste elupäevad Maal on vähemalt praegusel ajastul loetud.

"Kuni sajandivahetuseni arvati valdavalt, et inimesed elavad järjest kauem, kuid sellest ajast saadik pole kellegi eluiga küündinud 122 aasta vanuseks elanud Jeanne Calmentile ligilähedalegi. Tõenäoliselt oleme jõudnud inimeste maksimaalse eluea piirini," nentis uurimuse esimene autor Brandan Milholland Albert Einsteini meditsiinikolledžist ERR Novaatorile antud intervjuus.

See ei tähenda, et inimeste keskmine oodatav eluiga ei kasva ka tulevikus ning enamikule on tähtis just see.

"Keskmine oodatav eluiga on kasvanud pikka aega, vähemalt sajand, ja suurenenud on ka nende inimeste osakaal, kes elavad saja-aastaseks. Vanemates vanusegruppides pole aga asjad nii roosilised ja ellujäämus pole oluliselt paranenud. Üle 110-aastaste seas ei näe me üldse paranemismärke," lisas geeniteadlane. Töörühma hinnangul võib inimeste maksimaalseks elueaks pidada 115 aastat.

Milhollandi ja ta kolleegide järeldused põhinevad rahvusvahelisel pikaealisuse andmebaasil, mis koondab endasse andmeid ülikõrge vanuseni elavate inimeste kohta.


Üha enam Eesti inimesi sorteerib oma pakendeid

Kolme aastaga on pakendeid sorteerivate inimeste hulk kasvanud, kuid endiselt jõuab pool plastpakenditest ja üle poole tetrapakenditest olmeprügisse.

Kolm aastat tagasi viskas 40 protsenti elanikest oma pakendijäätmed olmeprügikonteinerisse. 22 protsenti sorteeris oma prügi osaliselt ning veerand elanikkonnast sorteeris oma prügi liigiti.

Seekord uurisid tootjavastutusorganisatsioon (TVO) ja Eesti taaskasutusorganisatsioon (ETO) Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitluses esmakordselt pakendikäitlust eraldi liigiti.

Tänavuse uuringu järgi sorteeritakse enim sorteeritakse klaasi ja paberit-pappi (56 protsenti elanikest). Plastikjäätmeid sorteerib 42 protsenti inimestest, tetrapakendeid kolmandik ning metalljäätmeid 37 protsenti. Olmeprügisse jõuavad valdavalt tetrapakendid (56 protsenti jätab sorteerimata) ja plastikjäätmed (pooled inimesed). Klaasjäätmed viskab olmeprügi hulka kolmandik inimestest.

 

Eesti ühineb maailma loomapäeva tähistamisega


Eesti loomakaitse selts plaanib maailma loomapäeva ka siin tähistama hakata. "Tänavu plaanime loomapäeva raames teha homme heategevusliku loomade kogupereürituse, kuhu on oodatud inimesed kuulama loomadest, loomade vajadusest. Meil on kohal eksperdid ja üllatusesinejad," rääkis Eesti loomakaitse seltsi kommunikatsioonijuht Mariann Prooses ETV saates "Terevisioon". Üritus toimub aianduskeskuses Hortes.

Prooses ütles, et igas neljandas Eesti peres kasvab koer ja kolmandas kodus kass. "Võib öelda, et Eestis on üsna palju lemmikloomi, Eesti on üsna lemmikloomasõbralik riik," kiitis ta.

Telekaamerate ees oli ka päästetud merisiga Theodor ja tema perenaine Helene Urva, kes ei näe põhjust, miks peaks looma poest ostma. "Ma ei ole vist pärast kümnendat eluaastat, kui ma hamstri ostsin, endale looma poest ostnud. Ma olen kõik kassid ja muud loomad saanud sarnasel teel, kas kellelgi on üle. Alati on mõni loom, kellel on vaja uut kodu," selgitas ta.

 

Ilmateade

Homme tuleb pilves ilm. Sajab vihma. Puhub kirdetuul 8-12, puhanguti 16, rannikul 13-18, puhanguti kuni 24 m/s. Õhutemperatuur on 6..10°C.

Pühapäeval pilvisus hõreneb ja ilm on peamiselt sajuta. Puhub ida- ja kirdetuul 7-13, rannikul puhanguti 17-22 m/s. Õhutemperatuur on 8..12°C.

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!