Riigikogu ratifitseeris Eesti ja India vangide vahetamise leppe
Riigikogu ratifitseeris kolmapäeval Eesti ja India vahelise kohtulikult karistatud inimeste üleandmise kokkuleppe.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles ERR-i uudisteportaalile, et ratifitseeritud lepe on samm selle suunas, et kui peaks laevakaitsjate tagasi toomise puhul olema lahendus vahetus, siis on juriidilised takistused sellel teel eemaldatud.
"See loob eelduse ja võimaluse mingil ajahetkel seda rakendades meie laevakaitjad vahetada, aga see ei ole automaatne. Paraku kõik need protseduurid on olnud väga aeganõudvad. Oluline on jätkata välisministeeriumi poolt neid tegevusi mida nad on teinud," lausus Mihkelson.
Mihkelson ütles, et temal etteheiteid sel teemal diplomaatidele ja välisministeeriumile ei ole ning tema hinnangul on kasutatud kõiki võimalusi, et mehi koju tuua.
Väliskomisjon arutab teemat märtsi keskpaigas.
Välisministeeriumist öeldi ERR-ile, et India teatas 12. jaanuaril noodiga, et on valmis lepingut jõustama.
"Kokkuleppe kohaselt jõustub leping järgmise kuu esimesel päeval peale seda, kui Eesti on Indiale noodiga info ratifitseerimisest edastanud. Eesti saadab noodi peale seda, kui president on lepingu jõustumise välja kuulutanud ning see on Riigi Teatajas avaldatud. Seega on praegu veel vara ennustada lepingu jõustumise täpset kuupäeva," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Armo Vask.
Eesti ja India sõlmisid mullu novembris kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mille alusel saavad teises riigis süüdi mõistetud India või Eesti kodanikud õiguse kanda neile mõistetud karistust oma kodumaal.
Kokkulepet saab rakendada siis, kui täidetud on üleandmise tingimused ning sellega on nõustunud karistatud isik ja mõlemad riigid.
Lepingu kohaselt kohustub vastuvõttev riik kinni pidama üleandva riigi poolt mõistetud karistuse pikkusest. Kui karistus ei vasta näiteks Eesti riigi seadustele, siis India riigi nõusolekul võib karistuse pikkust lühemaks muuta. Küll aga ei tohi kumbki osapool üleandmisel karistust raskendada.
Lepingust võiks olla kasu Indias süüdi mõistetud Eesti laevakaitsjate kodumaale toomisel, kuid seda ei saa siiski rakendada enne, kui laevakaitsjate kohtuotsus on jõustunud, mis tähendab nende poolt edasikaebamisest loobumist.
Laevakaitsjate arreteerimisest on möödunud üle kolme aasta
India Tamil Nadu osariigi politsei arreteeris 2013. aasta 18. oktoobril piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kelle hulgas oli indialaste, brittide ja ukrainlaste kõrval ka 14 Eesti kodanikku. Sama aasta detsembris esitati kogu kinnipeetud meeskonnale süüdistus ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ja ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises.
Vahepeal mitu kohtuastet läbinud kohtuasja saatis India ülemkohus tagasi alama astme Tuticorini kohtusse, mis tegi oma otsuse 11. jaanuaril, määrates süüalustele relvadega riiki sisenemise eest viieaastase vanglakaristuse.
Jaanuari lõpus otsustasid laevakaitsjad kohtuotsuse edasi kaevata ning samas taotlesid ka kautsjoni vastu vabastamist. Kohus lükkas kautsjonitaotluse 29. veebruaril tagasi, kuid otsustas jätkata laevakaitsjate edasikaebuse menetlemist. Viimane kohtuistung, millel kuulati kaitsjate argumente, toimus Indias 8. novembril. Suvel oli laevakaitsjate kassatsioonikaebuse arutamise kohtuistungeid mitu korda edasi lükatud.
Toimetaja: Aleksander Krjukov