Küsitlus: kaks kolmandikku on valmis piisava toetuse puhul tööst loobuma

(Foto: AFP/Scanpix)
18.07.2016 7:35
Rubriik: Eesti

Kaks kolmandikku Eesti kodanikest on valmis tööst loobuma, kui riik neile selle eest raha maksab, selgus juunis ühiskonnauuringute instituudi tellimusel kodanikupalga idee testimiseks tehtud Turu-uuringute AS-i küsitlusest.

Püstitatud küsimus oli: "Kujutleme hüpoteetilist olukorda, kus riik maksaks inimestele raha ning töölkäimisest võiks ka loobuda. Kas teie oleksite nõus loobuma töölkäimisest ning kui jah, siis kui palju te sel juhul sooviksite iga kuu riigilt raha saada?".

Üheksa protsenti vastajatest soovis 651-800 eurot kuus, 12 protsenti 801-1000 euro, 10.3 protsenti 1001-1300 eurot, 6,1 protsenti 1301-1600 eurot ja 11.6 protsenti soovis üle 1600 euro.

Nii ilmnes, et keskmine tööst loobuja soovib saada 950 eurot kuus ning 38 protsenti inimestest soovib tööl käia igal juhul. Rohkem soovivad igal juhul tööl käia need inimesed, kellel on alaealised lapsed.

Meestest soovib igal juhul tööl käia 39,7 protsenti ning naistest 37,2 protsenti.
Igapäevaselt eesti keelt kõnelevatest vastajatest soovib igal juhul tööl käia 40,5 protsenti ning vene keelt kõnelevatest vastajatest 29 protsenti.

"Selgelt eristuvad teistest vastajad vanuses 35-49, kellest 45 protsenti soovib igal juhul tööl käia – need on oma karjääri tipus olevad inimesed, kelle jaoks töö on eneseteostuse kõrval ka elustiil ning aja veetmise viis," ütles analüütik Peeter Espak.

"Sama selgitus sobib hariduse kohta. Alg- või põhiharidusega inimestest käib hea meelega tööl edasi 32 protsenti, kutseharidusega ilma keskhariduseta inimestest 24 protsenti, kesk- või keskeriharidusega 36 protsenti, kõrgharidusega 49 protsenti. Kõrgharidusega inimesed käivad parema meelega tööl, kui vähem koolis käinud inimesed. Võib öelda, et sissetuleku kasvades suureneb ka töölkäimise soov. Näiteks üle 1600-eurose sissetulekuga inimestest jätkaks töölkäimist koguni 72 protsenti," tõdes Espak.

Küsitluses osales 630 inimest.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!