Siseministeeriumi hinnangul on sadade tuhandete sisserändajate tagasisaatmine normaalne protsess
Eesti siseministeeriumi hinnangul on tagasisaatmise teema Briti meedias tekitanud väga palju elevust, aga tegelikult on see täiesti normaalne protsess. Samas on põgenikke koduriiki keeruline tagasi saata, sest tavaliselt puuduvad neil dokumendid.
Briti meedia andmetel soovib Euroopa Liit välja saata sadu tuhandeid sisserändajaid, kelle varjupaigataotlust pole rahuldatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Lekkinud plaani järgi ähvardaks riike, kes Euroopast välja saadetud kodanikke tagasi ei võta, arenguabi ning kaubandus- ja viisalepingute külmutamine.
Meediale lekkinud salajastes dokumentides on kirjeldatud, kuidas sadade tuhandete sisserändajate kodumaale tagasisaatmine peaks toimuma. Huvitav on see, et väidetav Euroopa Liidu plaan lekkis Briti ajakirjandusse vaid mõni päev pärast seda, kui konservatiivist siseminister Theresa May pidas parteikonverentsil just põgeniketeemalise kõne.
"Meil peab olema immigratsioonisüsteem, mis võimaldab kontrollida, kes meie riiki tuleb, sest kui sisseränne on liiga suur, kui muutuste tempo on liiga kõrge, siis on võimatu luua sidusat ühiskonda," kõneles Suurbritannia siseminister Theresa May.
Väidetavalt kavatseb May homsel Euroopa Liidu siseministrite kohtumisel lekkinud plaani toetada, sest nõnda suureneb võimalus, et laiali saadetakse ka Prantsusmaad ja Suurbritanniat ühendava Eurotunneli läheduses olevad põgenikelaagrid.
Eesti siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi märkis, et oma kodanike ja elanike tagasi võtmine on iga riigi kohustus ja kui riigid seda kohustust ei täida, siis tulekski rakendada senisest laiemaid majanduslikke ja poliitilisi sanktsioone, et need riigid oma kodanikud tagasi võtaksid.
"Tegelikult, mis oleks väga vajalik, oleks Euroopa Liidu ühine, Euroopa poolt suurem poliitiline surve selleks, et siis need rände lähteriigid võtaksid oma inimesed tagasi ja vajadusel siis Euroopa Liit peaks väljastama ka reisidokumendi ja seda reisidokumenti, mida väljastab Euroopa Liit, peaks aktsepteerima siis need riigid, kust need inimesed pärit on," ütles Mägi.
Päritoluriikide suurem survestamine on kirjas ka lekkinud Euroopa Liidu plaanis. Neid riike, kes Euroopast välja saadetud kodanikke tagasi ei võta, ähvardaks arenguabi ning kaubandus- ja viisalepingute külmutamine. Kavas on ka luua Euroopa piiriagentuuri Frontex koosseisu üksus, mis aitaks inimesi Euroopast välja saata.
"Tegelikult on juba praegu Euroopa piirivalveagentuuri Frontexi üks ülesanne korraldada tagasisaatmist ja Frontexi eelarve, mis on talle eraldatud tagasisaatmise korraldamiseks ja liikmesriikide abistamiseks, on aasta-aastalt suurenenud," märkis Mägi.
Plaani toimimise üheks eelduseks on sisserändajate kinnipidamine, et vältida nende põgenemist. Liikmesriikidele, kes ebaseaduslikke immigrante tagasi ei saada, võib Euroopa Komisjon aga määrata trahvi.
Sisekaitseakadeemia rändeeksperdi Kert Valdaru hinnangul soovib Euroopa Liit sisserändajate tagasi saatmise plaaniga näidata, et kõiki põgenikke ei ole võimalik Euroopasse vastu võtta.
"Kui varasemalt justkui on jäänud nagu mulje, et Euroopasse on kõik oodatud, tulge aga, siis nüüd püütakse saata see sõnum, mis on tegelikult ka reaalne olukord, et Euroopasse me ei saa kõiki vastu võtta, et me saame võtta vastu sõjapõgenikke ja nendega tegeleda. Sest vaadates neid rändevooge, mis päev-päevalt aina kasvavad Euroopasse, siis nende hulgas on tõenäoliselt ka väga palju neid inimesi, kes ei kvalifitseeruks sõjapõgenikuks," lausus Valdaru.
Toimetaja: Liis Velsker