Teadlane: riigiasutuste Tallinnast ära viimine võib tulusaks osutuda
Riigiasutuste Tallinnast välja viimise puhul räägitakse palju kuludest, aga tegelikult võib teatud asutuste käigus hoidmine väiksemas linnas hoopis odavamaks osutuda, ütles Tartu ülikooli regionaalse planeerimise dotsent Garri Raagmaa.
Raagmaa rääkis Jõhvi kontserdimajas, kus neljapäeval arutati riigiasutuste Ida-Virumaale ümberpaigutamise võimaluste ja vajaduste üle, et põhiprobleemiks on töökohad.
"Kui kui riik ise on ka vahepeal osa töökohti maakondadest ära korjanud, on ta andnud signaali, et ettevõtted, mis teilgi enam oodata, minge ka sinna ühte kohta kokku. Kui valitsus võtab teise hoaiku, et hoolime töökohtadest, meil on neid vaja /.../, annab see signaali, et ka erasektor mõtleks selle peale," sõnas ta.
Dotsent tõi välja, et palju on räägitud kuludest, aga võib juhtuda vastupidi, et teatud asutuste opereerimine väiksemas linnas on hoopis odavam.
"Kinnisvara on odavam, kontoritöötaja palgatase, keda just tagakontorites on suhteliselt rohkem vaja, on regioonis madalam ja samuti on positiivne väiksemas linnas, et tööjõud on stabiilsem," nentis Raagmaa, märkides, et noor inimene saab suures linnas lihtsalt tööd vahetada, aga maal on valikud ahtamad ja tööjõud stabiilsem.
Tüür: asutusi Ida-Virumaale viies väheneks vaimne distants
Eesti välispoliitika instituudi ekspert Karmo Tüür ütles, et kuigi riigi kohaloleku suurendamine Ida-Virumaal on Eesti huvides, ei taheta sellest eriti rääkida. Paraku peab Ida-Virumaal olema riiki natuke rohkem kui näiteks Saaremaal, mille elanikud ei mõtle tõenäoliselt Lätiga liitumise peale.
"Kuidas riigi kohalolu suurendada - läheduse aspekti rõhutamisega. On olemas füüsiline lähedus ja tajutav distants. /.../ Viies riigiastusi Ida-Virumaale, vähendatakse mentaalset distantsi ja ka kohalikud elanikud tajuvad, et riik on siin ja saan minna kontori uksele füüsiliselt koputama, mitte ainult meili saata," sõnas ta.
Teise tähtsa aspektina tõi ta välja ühendusteede loomise, nii et mõnisada kilomeetrit ei tunduks enam kohutavalt pikk vahemaa. Kolmanda sammuna tõi ta välja riiklike töökohtade loomise vajaduse, märkides, et ehkki tuhande töökoha toomine ei lahenda ära 10 000 töötu probleemi, tekib sellest niiö-elda ülevoolamise efekt, üldine elatustase paraneb.
Kattel: näo pööramine Ida-Virumaa poole on märgiline muutus
Tallinna tehnikaülikooli professor Rainer Kattel tõi välja, et praeguses Eesti valitsuses on ainult üks vene päritolu inimene, samuti on selliseid isikuid vähe parlamendis ja tippametnike seas. See ei tähenda, et Ida-Virumaa või Tallinna vene noored ei tahaks neis valdkondades töötada, aga ju on viimased paarkümmend aastat nii läinud, et neil ei ole seda võimalust, nentis ta.
"See on suure märgilise tähendusega muutus Eesti vabariigis, kui valitsus pöörab näo Ida-Virumaa poole /.../ Me peame selleks tegema päris julgeid ja suuri samme," lausus Kattel.
Ta lisas, et üks tema doktorante on välja arvutanud, et iga päev suureneb Tallinna elanikkond üheksa inimese võrra ning tullakse piirkondadest, kus pole nii palju töö- ja arenguvõimalusi kui pealinnas.
Katteli sõnul on asutuste Tallinnast välja viimise puhul tähtis hinnata, kui tähtis on viidavale asutusele koostöö erasektoriga.
"Mida ettevõtete-poole suunatum see riigivaldkond on, seda parem - mõju on seda sügavam ja pikaajalisem," kinnitas Kattel.
Toimetaja: Karin Koppel