Reportaaž: kuidas presidendid Viljandi gümnaasiumis tunniks ajaks õhu värisema panid (1)

Greete Palmiste
18.05.2016 18:22
Rubriik: Eesti

20 minutit enne 18. mai keskpäeva raputab leekivate juustega õbluke neiu Viljandi gümnaasiumi aatriumis oma sõbrannale otsa vaadates käsi. „Ma ei oska kuidagi olla, mul on käed täiesti üle,“ ütleb ta nn üleliigseid sinise kleidi peale rippu lastes ja seejärel taas peopesi rinna ettekokku tõstes.

Ta on ärevil, sest poole tunni pärast peab ta istuma õpilastest, õpetajatest, Soome ja Eesti ajakirjanikest pungil audiotooriumi ette ning viima läbi intervjuu Eesti riigi esimese mehega, Toomas Hendrik Ilvesega. Vähe sellest, Ilvese kõrval tuleb ingliskeelseid küsimusi esitada ka Soome riigipea Sauli Niinistöle. Õnneks ei pea Kirke seda üksi tegema, tema kõrvale istub blond Lasse Viljandi gümnaasiumi sõpruskoolist Porvoost.

Seda, et Viljandis on pidupäev, näitavad tänavapostide küljes lehvivad Eesti ja Soome lipud. Ajaleht Sakala andmeil juhatab linna piirilt Tallinna maanteelt gümnaasiumisse teed kokku 60 sini-valge-musta lipupaari.

„Õpetajad on vist isegi rohkem elevil, kui meie,“ lausuvad neli sotsiaalia suuna abiturienti. Presidentide tuleku siginast-saginast on nad kõrvale jäänud, sest eksamiperioodil on neil jäänud veel ainult konsultatsioonid ja koolimajja pole nii palju asja. Aga kiri saadeti juba üsna ammu ja kool on end tähtsaks riigivisiidiks hästi ette valmistanud. Neli neidu noogutavad, et ilmselton rohkem vaeva nähtud kui mõni aeg tagasi Taavi Rõivase külastuse eel.

Kooli direktor Ülle Luisk selgitas mõned tunnid varem „Terevisioonis“, et külastuse ettepanek tuli Kadriorust. Aga mis need tähtsad mehed siis niisama, lips ees, naeratades mööda kooli ringi käivad – tulgu istugu Mulgimaa noorsooga vastamisi ja arutlegu vahelduseks nende asjade üle, mis noortele huvi pakuvad, pakkus kool Kadriorule vastu. Ja nii läkski.

„Muidugi oleme ärevuses, tahaks kas või ühe korra presidenti live'is näha!“ Kumba presidenti? „Ikka mõlemaid,“ vastavad neiud pärast sekundilist mõttepausi naerma hakates.

Päikesepaistes maja ees on paarteist pintsakus meest ja bleiserites naist, enamasti suheldakse soome keeles. Üks Soome ajakirjanik räägib aeg-ajalt diktofoni, teinekord küsib arvamust kõrvalolijatelt. Põhja-naabrite meediaesindajaid on pea eestlastega võrdselt. Nii suurt ajakirjanike huvi ei oleks ka vaheuste vahelt jälgivad neli abiturienti oodanud.

„Tegelikult ma olin täitsa ära unustanud, et meile presidendid külla tulevad, aga hommikul lippe nähes sain aru, et midagi on vist toimumas,“ rääkis üks neidudest. „Muidugi oleme ärevuses, tahaks kas või ühe korra presidenti live'is näha!“ Kumba presidenti? „Ikka mõlemaid,“ vastavad neiud pärast sekundilist mõttepausi naerma hakates.

Nemad oma küsimusi presidendile esitamiseks ei saatnud – koguti vist teistest klassidest –, aga kui võimalus tekiks, küsiks ilmselt selle kohta, kelleks president väiksena saada tahtis ja kuidas kooliaeg möödus ehk kõike seda, mis näitab muidu rangelt pintsakusse pakitud Härra Ilvest inimlikuma poole pealt.

Mida enam kell keskpäevale lähemale tiksub, seda enam koguneb noormehi fuajee teisele korrusele. „Noh, kus see Soome kunn siis on, ah?“ lõõbivad nad. Ülevalt on väga hea vaade.

„Tulevad!“ hõikab üks noor madal hääl üle toa ja hetkega tekib õhku vaikusesse ärev võbelus. Aga siis saadakse aru, et tegu oli julma naljaga ... Värin aga jääb ja kui varem leidis keskmisest suuremat põnevust vaid moderaatorite ja õpetajate silmadest, siis nüüd on ootusärevus lausa õhust tunda.

Õpetajad suunavad presidendi pressinõuniku Toomas Sildami abistamisel ajakirjanikke ja õpilasi auditooriumis Õigetele Kohtadele istuma. Fotograafid klõpsutavad moderaatoritest proovipilte ja nad on poseerivad selleks üsna hea meelega. Samal ajal aga sõidab maja ette politsei saatel presidentide eskort.

„Vaata, vaata! Issand, kui äge!“ kilkavad kaks noort heledapäist neidu klaasuste vahel ja näitavad näpuga seltskonna poole, kes vaid mõneteist meetri kaugusel suurte värviliste betoonkuulide vahelt aegamööda esiukseni jalutavad. „Ma tahaks ka nende juurde minna!“ itsitavad tüdrukud, aga tõdevad kiiresti, et ega nad vist ikka julgeks.

Auditooriumis ei ole enam ühtegi vaba kohta ja ülemistes ridades on juba õhk otsas. Kui Ilves auditooriumi sisse astub, tõuseb kogu kuulajaskond kui üks mees püsti. Ajakirjanikud tagaridades ka, eeskujulikult, aga ilmselt esiti ikka seepärast, et õpilaste peade vahelt külalist piiluda. Ilves on tervitusest üllatunud, altkulmu pilgust ja muhedast muigest võib välja lugeda: „No mis te nüüd!“

Siis jõuab aatriumist kiirelt vestluselt soome keele õpilastega kohale ka Niinistö ja nagu ütleb Kirke pärast enese tutvustamist ja lühikest sissejuhatust: „Mis me ikka aega viidame, hakkame pihta!“

Soojenduseks küsitakse presidentide kooliaja ning haridussüsteemi heade ja vigade kohta. Presidendid viskavad üksteise võidu kelmikalt nalja, aga vastavad ka viisakalt küsimustele.Kiirelt liigutakse aga tõsisematele teemadele nagu ebastabiilne maailmapoliitika, Euroopa Liidu kõikuma löönud koostöö ja Eesti julgeolek. Puutumata ei jää põgenikekriisi kommenteerimine. (Vt seotud lugu: intervjuu presidentidega).

Ajakirjanikule paistab, justkui vajuks osal kuulajatest poliitika-arutlust kuulates näod pisut ära, teised aga keskenduvad tõsisel ilmel. Väidetavalt olid küsimused kõik need, mis õpilased ise välja pakkusid ning ju need teemad siis ka noortel südamel on.

Aeg läheb ootamatult kiiresti ja järsku märkab Kirke, et publiku küsimustele aega ei jäägi. Ilves julgustab siiski esimest rida võimalust kasutama ja vähemalt üht küsimust esitama. „Mis on teie lemmikraamat ja -bänd?“ kõlab esimeses reas istuva noormehe suust. Lihtsamast kategooriast küsimus tekitab auditooriumis kergendustundega itsituste-sagina. Vestlus võtab taas lõbusama tooni.

Niinistö tunnistab, et ei tea muusikast suurt midagi ning suunab küsimuse Ilvesele. „Ma alati vastan sellele küsimusele nii, et kui ma olin viie aastane, oli mul lemmikvärv. Nüüd ei ole mul lemmikut. Bändide seast meeldib mulle rock'n'roll ja ka klassikud. Ma võiks ritta seada kümneid romaane ja filosoofiast kõnelevaid raamatuid, raske on nimetada üht,“ võtab Ilves kokku.

Soome riigipea nõustub eestlasega ja ütleb, et temalgi lemmikuid ei ole. Ta soovitab aga raamatutele mõelda kui taevasse vaatamisele. Esialgu jääb silma üksainus kirgas täht, aga veidi aja pärast märkad, et kogu taevalaotus on ühtviisi säravate tähtedega kaetud.

Kümne minuti pärast on auditoorium tühi ja tehnikamehed kerivad põrandalt juhtmeid kokku. „Väga huvitav on kuulata. On kohe näha, et tegu on poliitikutega ja inimestega, kes on palju lugenud,“ märgib veel auditooriumisse jäänud füüsika ja matemaatika suuna abiturient Annemai suurte hallide silmadega alla tühjade toolide poole.

Presidentide lai silmaring paistab tema sõnul just huumorist välja. Ja see kui palju saatjaid on kahel mehel kaasas – seegi pakkus imestust. Annemai kahetseb pisut, et ta ei oska veel ise presidentide öeldut kriitiliselt hinnata, kuid nautis vestlust väga. Kahju ainult, et energiajulgeoleku ja küberkaitse teemalist küsimust ei jõutud esitada.

Vaata ka "Aktuaalse kaamera" videokokkuvõtet:


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!