Laaneots: riigikogus on krooniliselt olnud puudu sõjaväelisest ekspertiisist
Reformierakonnaga liitunud kaitseväe endine juhataja Ants Laaneots leiab, et riigikogus on krooniliselt olnud puudu sõjaväelisest ekspertiisist.
"Seal on palju häid inimesi, väga tarku. Ainult neid ei ole, kes midagi teaks sõjaväest, sõjast, operatiivstrateegilisest või taktikalisest kunstist," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".
Laaneots kinnitas, et talle meeldib, et Reformil on oma julgeolekustrateegia. Paljude seisukohtadega on Laaneots nõus, kuid kriitiliselt tuleb tema sõnul hinnata poliitikute senist tegutsemist riigikaitse valdkonnas. "On selliseid asju, millega ma nõus ei ole, mille osas püüan kaasa rääkida, et need muudetaks."
"Näiteks ma tegin ettepaneku kinnitada jätkuvalt, et eesti sõjaline riigikaitse tugineb territoriaalkaitse põhimõttel - et see oleks jätkusuutlik ka järgmise parlamendisessiooni ajal," lausus Laaneots.
Ühes temaga liitus Reformierakonnaga ka teinegi erukindral Johannes Kert, kes rõhutas, et vaja on välistada iga ministri, iga kaitseväe juhataja vahetumise järel peaaegu revolutsioonilised muudatused.
"Meil on vaja arendada riigikaitset, mitte luua olukord, kus kõik on segaduses ja mõne aasta pärast saame jälle jalad maha," sõnas Kert.
Nii Kert kui Laaneots toonitavad sõjalise piirikaitsevõimekuse tähtsust. Kert oli kaitseväe juhataja, kui piirivalve oli kaitseväe operatiivse kontseptsiooni osa. Kert soovitab eeskuju võtta soomlastelt.
"Kui me oleme vaadanud EL liikmel Soomel üle õla, siis me ei ole millegagi palju eksinud. Meie praegune piirivalvamine sarnaneb Schengeni sisepiiri valvamisega," rääkis Kert.
Kindralid on ühel nõul selles, et sõdurid saavad hakkama - muudatusi tuleb teha seadusandja ning täitevvõimu tasandil.
Toimetaja: Priit Luts